◄ Esilehele

Johan Pihlakas (1861–1915)

Laia silmaringiga ja palju rännanud, kuid keeruka saatusega Johan Pihlakas kuulus kirjasõna poolest läbi aegade produktiivsemate idakandieestlaste hulka, saates rohkem kui 30 aasta jooksul Eesti ajalehtedele kokku sadu lehekülgi teateid ja kirjeldusi Simbirskist, Samarast, Suhhumist ja Krimmist. Sellepärast pidasin asjakohaseks luua talle omaette lehekülg, kuhu olen dubleerinud lingid tema rohketele ja mahukatele kirjutistele ning pisut kirjeldanud ka tema elulugu, millest soovitaksingi huvilistel tema tööga tutvumist alustada. Lingid Pihlaka kirjutistele on allpool.

JOHAN PIHLAKA ELULUGU

Johan (ristitud nimega Juhan) Pihlakas sündis 10. märtsil 1861 vkj. Harjumaal Jüri kihelkonnas Kautjala mõisavallas. Tema vanemad olid Kautjala mõisa metsavaht Hans Pihlakas (sünd. 1816) ja selle naine — Kautjala vana metsavahi Juhan Brandvahti tütar Ann —, kes suri siis, kui Juhan oli alles laps. Isa Hans abiellus 1870. aastal uuesti, jällegi Anni-nimelise naisega, kes oli Hansust üle 30 aasta noorem.

Jüri koguduse personaalraamatu andmetel rändasid Hans ja Ann Pihlakas 1880. aastal Simbirski kubermangu. Juhan järgnes neile 1881. aastal, asudes samas kubermangus Smorodino (ehk, nagu ta ise nimetab, Sõstra) eesti asunduses kooliõpetajaks. Sellest ajast algas ka tema kirjade seeria Eesti ajalehtedele. Simbirski kubermangus töötas Johan Pihlakas kooliõpetajana kuni jaanuarini 1885. Tema ametist lahkumise põhjuseks on viidatud, et kooliõpetaja töö oli seal raske ja kohalik rahvas ei tahtnud palka välja maksta. Edasi asus Pihlakas tööle Simbirski linnas, tegutsedes vahepeal ajuti rätsepana ka Samara kubermangu eestlaste juures ja saates tihti Eesti lehtedele teateid. Simbirski kubermangus elades astus Johan Pihlakas ka abiellu Leena (Helena) Vinni’ga (oletan, et Leena oli pärit Lüganuse kihelkonnast). Isa Hans suri Simbirski kubermangus ja võimalik, et see sai Johanile üheks ajendiks sealt lõpuks lahkuda.

Suvel 1887 kolis Johan Pihlakas Taga-Kaukaasiasse, täpsemalt Abhaasiasse, tollasesse Suhhumi ringkonda, kus asus 22. juulil 1887 kooliõpetajana ja külakirjutajana tööle mõni aasta varem asutatud Estonia eesti külas Suhhumi lähedal. Tema esimesed kirjad Kaukaasiast annavad aimu, et juba koolipõlves tekkinud Kaukaasia-vaimustus oli lõpuks realiseerunud. Pihlaka tööst Estonias on kirjutanud Hendrik Holberg oma ülevaates Estonia kiriku ja hariduse ajalugu (1919): „Pihlakas asutas siia esimese raamatukogu [...]. — Oli kirjanik ja kirjutas Ploompuu Rahwa lehes, Sakalas ja Wirulases. Ajalehti loeti siin üksikute asujate poolt asunduse rajamisest saadik [...], aga Pihlaka kihutusel tõusis lugejate arw, nõnda et Estoniasse tema ajal 46 ajalehte tuli.”

Elu Kaukaasias ei kujunenud Johanile lihtsaks — mitte üksi sellepärast, et esimesed aastad olid kõigile Suhhumi kandi eesti asunikele harjumata kliimas ja oludes väga vaevalised.

Kooliõpetajana töötamise jättis ta katki juba 1890. aasta augustis — kirjutades, et pani selle ameti maha omal soovil, sest mõnedki kohalikud eestlased kiusasid ja vaenasid teda kui kooliõpetajat ja karskuse propageerijat ning ta pere koges seetõttu vaimset või koguni füüsilist terrorit. See tundub usutav, sest samalaadseid teateid kooliõpetajate kiusamise kohta on tulnud tol ajastul ka teistest eesti idaasundustest.

Johan Pihlakas jäi Estonia külasse asuniku ja rätsepana, jätkates Eesti ajalehtedele kirjutamist. Võimalik, et täitis aeg-ajalt ka ühiskondlikke kohuseid, sest 1903. aasta kalendris Uus aastasada on ta märgitud Estonia küla köstriks (eelneval ega järgneval aastal aga mitte). Ent eluraskused polnud kaugeltki lahenenud. Et Pihlaka esimene elukoht Estonias oli Kodori jõe lähedal, viis mägedest tulev suurvesi vähemalt ühel, ilmselt mitmelgi korral ära suuri tükke tema põllumaast. Pihlakas kolis lõpuks jõest kaugemale ja rajas samas külas uue maja, kuid juba aasta hiljem, 1896 hävis tulekahjus sama hästi kui kogu tema elamine, sealhulgas mahukas raamatukogu.

Samuti oli keerukas kohalike eestlaste, sealhulgas Pihlaka suhe vargus‑ ja röövimishimuliste, sisserändajaid Pihlaka sõnul vihanud kohalike rahvastega — megrelite ja abhaasidega, kelle seast koormavamateks nimetas Pihlakas lõpuks siiski megrelid. Mitmel korral varastasid kaukaaslased Pihlaka vara ja vähemalt ühel korral — pärast 1905. aasta rahutusi, kui röövimised ja vargused eesti külas eriti sagedaseks muutusid — rööviti ta enda sõnul täiesti paljaks; muu hulgas jäi ta ilma oma töövahendist: õmblusmasinast. Pihlakas mainib ka juhtumit, kus abhaasid hobuseröövi eesmärgil tungisid kallale tema 16‑aastasele pojale Silwied Atniochiusele, kes põllul töötas (vanema poja nimi oli Arnold Timotheus ja noorema nimi Artur).

1906 külastas Pihlakas esmakordselt pärast Simbirskisse väljarändamist (s. o. 25 aastat hiljem) Eestit, kuid jäi mõneks kuuks ja pöördus — küll suurt hingevalu tundes, nagu ta ise märgib — Kaukaasiasse tagasi.

Augustis 1907 kolis Pihlakas Kaukaasiast ära — mainides, et on võtnud nõuks teha seda jäädavalt. Arvatavasti jäi samasse perioodi tema abielu karileminek, mida on mainitud ka nekroloogis. Äramineku põhjusteks nimetas ta ajalehes inimeste kiire vananemise ja halliksmineku Kaukaasia oludes, raske ja rõhuva kliima, maapuuduse ja vaenulikud põlisrahvad — ning isiklikud põhjused. Kirjeldades oma lahkumist Kaukaasiast ja mõnelgi korral hiljem, on Pihlakas rõhutanud, et mingit kahetsust ta ei tunne, lõpuks nentides, et selle 20 aasta ja 20 päeva jooksul, mis ta Suhhumi ringkonnas elas, ei õnnestunud Kaukaasial tema südant võita.

Pihlaka uueks elukohaks sai Kontši-Šavva eesti küla Krimmis (tema abikaasa ja pojad jäid elama Estonia asundusse). Päevalehe nekroloogis on küll mainitud, et ta läks Jevpatorijasse kooliõpetajaks, kuid ta ise on samal aastal vähemalt esialgu avaldanud Päevalehes kuulutusi, märkides oma uueks aadressiks Kontši-Šavva (praegune Krasnodarka, Jevpatorijast u. 70 km kirdes). Võib siis oletada, et Jevpatorijas oli ta kooliõpetajaks pisut hiljem.

Aasta 1909 oli Pihlaka jaoks taas kurb, sest ta kaotas oma Kaukaasiasse Estonia asundusse elama jäänud vanema poja, kes seal jõhkralt noaga mõrvati — nagu Pihlakas ise märgib — kohaliku eestlase August Soosaare poolt.

Aastal 1910 tuli Pihlakas uuesti Eestisse ja jäi seekord veidi pikemaks, töötades oma sünnikohas Jüri kihelkonnas kooliõpetajana ning valmistudes ka õpetajaeksamit tegema, mis paraku ei õnnestunud. Ka osales ta kodumaal aktiivselt seltsielus karskusseltsi „Truudus” esimehe ja koorijuhina, Jüri lauluseltsi sekretärina ja Lagedi haridusseltsi koorijuhina. Ent, nagu on kirjas tema nekroloogis, „rahutu iseloomu tagajärjel” lahkus ta varsti uuesti Krimmi Kontši-Šavvasse, kus ta taas asus aktiivselt seltsiellu.

Eesti Postimehest võib aga veebruaris 1911 taas leida Pihlaka kirja Taga-Kaukaasiast Estonia külast, mida Pihlakas samas kirjas nimetab oma kodupaigaks, märkides, et jõudis sinna 1910. aasta jõulude ajal, olles enne viibinud detsembris viis päeva Krimmis (ning olles veetnud suve Krimmis ja Eestis). Nii saab järeldada, et kuigi Pihlakas arvas end suvel 1907 Kaukaasiast jäädavalt lahkuvat, ei katkenud tema side selle piirkonnaga siiski.

Ühed viimased Pihlaka avalikest kirjadest on 1914 ja 1915 ilmunud mõtisklused pealkirjaga „Kodumaale”. Need on ühe, koduigatsusest kantud teksti kaks variatsiooni, kus autor juba näib oma lahkumist ette aimavat.

Johan Pihlakas suri Krimmis Kontši-Šavvas 28. detsembril 1915 (vkj.) raske haiguse tagajärjel 54‑aastasena.

Pihlaka mahukad kirjad avavad Kaukaasiat, sealseid olusid ja tema rahvaid üksikasjalikult ja põhjalikult. Ka kirjad Simbirskist ja Samarast on täpsed ja informatiivsed. Ehkki mõneski lõigus on tunda subjektiivsust, paljusõnalisust ja sentimentaalsust ning teisal vahest ka tsensuuri kartuses liialdatud impeeriumitruudust, on tema kirjutised ainulaadne allikas idakandieestlaste ajaloo ja olustiku uurijale, vahest ka etnoloogile. Lühemaid teateid ja kirju aga saab pidada Pihlaka elukohtade — eriti muidugi Estonia küla — kroonikaks ja hetketi ka avalik-isiklikuks päevikuks, milles aimdub, kuidas algne asunikuentusiasm annab aja möödudes üha sagedamini ruumi süvenevale pettumusele.

Pihlaka kirjadest nähtub ka tema lai huvide- ja silmaring, millesse mahtusid nii Kaukaasia ajalugu, rahvad ja loodus, põllumajandus, üldised seltsielu, pedagoogika ja karskuse küsimused. Mitmetest allikatest nähtub, et Pihlakas on saatnud oma emapoolselt vanaisalt ja teistelt inimestelt kuuldud rahvapärimust Eesti kogujatele. Samuti nähtub tema kirjutistest, et ta tegeles aktiivselt esperanto keelega.

Oma kirjutistes on Pihlakas juba alates Simbirski-päevist pühendanud pikki lõike Eestimaa-igatsusele. Ometi jäi ta ikkagi lõpuks võõrsile, viibides alates väljarändamisest Eestis kokku vahest ehk aastapäevad. Sellesama teema võtab ta üles 1910. aastal ajalehes „Valgus” (mõni aasta hiljem sama motiivi korrates), märkides lihtsalt: „Ja siiski: ärge küsige tuulelt, miks ta puhub, vihmalt, miks ta sajab, ega rändajalt, miks ta läheb.”

Olgu rahutu loomusega, kuidas on, kuid Pihlaka leheveergudele jäädvustunud elutööst on selgelt tunda tema soov jagada mõtteid, kogemusi ja teadmisi oma rahvaga. See soov väärib austamist ja Pihlaka kirjutatu — lõpuks ennekõike huvitav ja õpetlik nendele, kes leiavad aega sisse elada ja süveneda — ka tänapäeva lugejani toomist.

JOHAN PIHLAKA KIRJATÖÖD

1882−1887. Kirjad Simbirskist ja Samarast ajalehtedes Eesti Postimees, Sakala ja Kündja. Simbirski kubermang: eestlaste asundused Smorodino (Smorodina), Motini (Mutina; arvatavasti Podkurovka vallas), Lapšanka (Lapschaku, Lapschanki), Ogibnaja (Gibnoi). Simbirski kubermangu eestlased, nende päritolu (enamasti Lääne-Virumaalt, tulnud 1870–1872) ja elukorraldus. Maaolud. Eestlaste arv Simbirski kubermangus: 400 luterlast ja lisaks neile 70−80 „reitslast”. Simbirski kubermangu eestlaste lugu. Esimesed tulijad. Osade eestlaste siirdumine edasi Põhja-Kaukaasiasse Kubani jõe äärde (Kubani jõe ääres ei olnud tol ajal eestlaste asundusi; siin võib olla peetud silmas Livoonia asundust Kubani harujõe Urupi ääres). Simbirski kubermangu jäänud eestlaste asumine Tušna (Tushninski) valda Sengilei maakonnas. Esimene koolmeister ja tema lahtilaskmine. Haridusolud, ajalehtede tellimine, laulukoori asutamine, seltsielu. Palvemaja. Eestlaste koolimaja valmimine. Vallavanem Peeter Vinni (Winni) ja tema lahkhelid koolmeistriga (Johan Pihlakas). Kristian Reits (Reiz) Keila kihelkonnast ja tema usulahk Simbirski kubermangu Karsuni maakonnas (oletan, et praeguses Barõši rajoonis Vitelevka külas või selle läheduses), nende kombed. Reitsi usulahu lahknemine kaheks. Kaarel Zederbaum. Ilmad ja viljasaak. Viljakasvatus, aedviljakasvatus, põllutööd. Eestlaste majapidamise põhjalikum kirjeldus. Malaaria. Sarlakid. Hundid. 70 eestlase väljarändamine Simbirski u. 1880, neist mitmete tagasipöördumine Eestisse. Nõuanded ja hoiatused seoses väljarändamisega. Andres Albert’i 4‑aastase lapse õnnetu surm. Kooliõpetaja Johan Pihlaka ametist lahkumine 23. jaanuaril 1885. Narvast tulnud noormehe T. S.‑i usuvastane tegevus. Jüri Supp Jõhvi khk Kohtla vallast, tema naise ja laste mõrvamine Jõelähtme khk Saha vallast tema majja üürile tulnud vendade Jaan ja Jüri V. poolt raha pärast. Eestlaste mõisaostuplaanid. Mullovka (Mulowki) mõis. Plaanide ebaõnnestumine. Lõpuks väikese Wõischilki (?) mõisa ostmine 1885 ja hiljem selle mõisa pankrot 1886. Kuvšinovka (Kuwsinowki) mõisa ostmine eestlaste poolt, mõisa hea edenemine. Svetloje Ozero mõisa ostmine eestlaste poolt 1886. Simbirski linn ja sealsed rahvad: tatarlased, venelased, sakslased. Vene külad ja sealse eluolu põhjalikum kirjeldus. Rahvustevahelised hõõrumised. Tatarlaste kombed ja viisid. Mordvalased. Põhja-Samara eestlased (u. 400 inimest). Eestlased Samara linnas ja selle ümbruses. Teised Samara linna rahvad. Väljarändajate viletsus. Uued eesti väljarändajate maakuulajad Samara linnas, sh. maakuulaja Hans Krani (Krahn? Kranich?) Kadrina khk-st. Põhja-Samara eestlaste koolmeistrid Soonsein ja Hallik, raamatukogud, laulukoorid, pasunakoorid ja karskusselts. Põhja-Samara Tšesnokovka eestlaste pidu (25 aastat väljarändamisest). Põhja-Samara Bõkovka (Bikowka) küla eestlase K. Suits’u vigastus. Lisatud 28.04.2013.

1886. Kirjad Wenemaalt Sakalas. Uute eestlaste sisserändamine Simbirski kubermangu ja nende arv 1886. aastal (u. 600). Pankrotti läinud eestlaste Wõischilki mõisa endiste omanike käekäik. Eestlaste Kuvšinovka (Kuwsiinowki) mõisa omanike hea käekäik. Simbirski kubermang: esimesed eestlaste asundused Smorodino (Smorodina, Sõstra), Ogibnaja (Gibnoi), (Grotsina), Lapšanka (Lapshanki), Motini (Mutina) (arvatavasti Podkurovka vallas). Simbirski eestlaste päritolu: Viru maakonnast, enim Jõhvist ja Lüganuselt. Esimesed eesti väljarändajad Simbirski kubermangus 1869 Volostnikovka (Wolostnoikowki), (Teringu) ja Tetjuša (Tetjusa) mõisates. Mõisavalitseja Treufeldt. Kooliõpetaja Gildemann. Eestlaste keeldumine võla tagasimaksmisest ja nende vara kohtuga äravõtmine. Suurema hulga eestlaste rändamine Põhja-Kaukaasiasse (oletan, et Livooniasse). Tušna (Tushku) vald. Simbirski pastor. Simbirski asunduste esimene kooliõpetaja Paulus Thal. Esimese palvemaja ehitamine Smorodinosse. Kristian Reits ja tema usulahu tegevus ja tõekspidamised. Kaarel Zederbaum Väike-Maarjast. Johan Pihlaka siirdumine Simbirski kubermangu ja seal kooliõpetajaks asumine. Smorodino asunduse haridusolud algusaastatel; esimese koolimaja ehitamine Smorodinosse. Eestlaste soovimatus kooliõpetajale palka maksta. Simbirski eestlaste keel. Põhja-Samara: Kivijärve (Prawo-Tshesnakowi), Šabalovka (Shabalowa) ja Bõkovka (Bikowka), Lehma küla ja Vasika küla; Tšenakovi (Tshesnakowi) „kihelkond”: Estonia (Estonka), Baltika ja Lifljandka (Lihwlantka, Lihwlandka). Lõuna-Samara: Lifljandka. Johan Pihlaka reis Simbirskist Samara kubermangu. Sengilei (Sengelei) ja Stavropol (Stawropol) Simbirski kubermangus. Samara linn, sealne kaubandus, linnapilt. Rahvad: venelased, tatarlased, sakslased, eestlased. Eestlaste elukord Samara linnas ja selle ümbruses. Pastor Meyer. Bõkovka eesti kirik ja koolimaja. Koolmeistrid P. Hallik ja Soonsein; Soonseini isikuomadused. Eestlaste väljarändamine Lõuna-Samarasse 1855. Lõuna-Samara probleemid rohutirtsudega. Põhja-Samara eesti asunduste põllupidamise viisid. Kütmine. Loomapidamine. Selgitused Samara ikalduste kohta. Põhja-Samara eestlaste päritolu: peamiselt Võnnust ja Sangastest. Põhja-Samara eestlaste haridusolud, ajalehtede lugemine. Samara eestlaste keel ja murded; rahvariided. Lisatud 28.04.2013.

1887. Põhja-Samara eestlaste juubelipeost. Ajalehes Sakala ilmunud Johan Pihlaka sõnum Põhja-Samara eestlaste juubelipeost. Peo kirjeldus ja mõned leebelt kriitilised märkused. Vastuseks õiendus Põhja-Samarast ajalehes Tallinna Sõber. Isiklik torge Johan Pihlaka eluloo kohta. Peeter Kolju. Solvunud pikk nurin Pihlaka aadressil. Vastusele on küll alla kirjutanud Kristjan Kuusik, Kaarel Kirschbaum, Juhan Lukassin, Peeter Mägi ja Jaan Vernik, aga selle vastuse ülereageeriv või isegi hüsteeriline toon näib üsna suure tõenäosusega viitavat Samara tollase koolmeistri Gustav Soonseini stiilile. Pihlaka lühike vastus ajalehes Sakala. Lisatud 28.04.2013.

1887−1888. Kirjad Wenemaalt. Sakalas järjeloona ilmunud ülevaated Abhaasiast ja (tagasivaateliselt) Simbirski kubermangust. Soovitused ja hoiatused väljarändajatele. Kahe perekonna (K. Mägi ja G. Schiffer) väljarändamine Narvast Simbirski kubermangu ja nende edasine elukäik. Simbirski kubermang: Svetloje Osero mõisaasundus (Selge järwe, Selgejärwe), Smorodino (Sõstra), Ogibnaja (Gibnoi), Lapšanka (Lapshanki), Kuvšinovka (Kuwshinowski) mõisaasundus. Svetloje Osero majanduslik edenemine ja viletsad kultuuriolud. Kuvšinovka eestlaste võlg ja tõenäoline pankrot. Reis Simbirskist Suhhumi. Volga laevaseltsid, sõiduhinnad. Volga-äärsed linnad Sõzran (Sõstra), Hvalõnski (Hwalõinski), Balakovo (Balakow), Volsk (Wolsk), Marx (Baronsk), Saratov (Saratow): linnapilt, saratovi sakslased, sh. mennoniidid; Lõuna-Samara Novouzenski maakonna eestlased; Volgograd (Zarizina): linnapilt. Sõit rongiga Volgogradist Kalatši Doni ääres (Kalaz). Kalatši vaksal, linnapilt, olud. Laevasõit Doni jõel. Vene kasakate elu-olu ja kombed. Rostov Doni ääres (Rostow): linnapilt, inimesed, rahvad. Novotšerkassk (Nowo-Tsherkask), Azov (Asow), Taganrog (Taganrok), Jeisk (Eisk), Mariupol, Berdjansk. Kertš (Kertsh): linnapilt, rahvad. Laevareis Kertšist Suhhumi. Novorossiisk (Noworossiisk): tsemendivabrik, eestlased, parun Lieven (Liewen) Kunda mõisast. Naftapuurimine ja -töötlemine, naftajuhe. Kaukaasia ranniku loodus. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Suhhumi. Suhhumi lähiajalugu, linnapilt. Eestlaste orkester. Suhhumi ja ümbruskonna rahvad. Ajalehes Olevik ilmunud kirjutis „Matka Suhhumisse” ja selle kriitika. Selle peale avaldas „Matka Suhhumisse” autor omakorda õienduse ajalehes Olevik, millele Johan Pihlakas vastas. Eesti keel Suhhumis. Kaukaasia rahvaste majad. Tee Estonia külasse. Loodus ja puuliigid. Samara eestlaste tulek Abhaasiasse. Eestlaste maakuulajad. Jaan Kilk (J.). Peeter Piir. Joosep Rezold (Rezoldt). Algse asundusekoha väljavalimine (1881) ja nimetamine „Lindaks” (Abžakva). 40 perekonna saabumine Samarast (1882) ja asumine Lindaks nimetatud koha peale. Malaaria. Suurema osa eestlaste lahkumine Gudauta (Kutauti) linna lähedale. Estonia küla asutamine ülejäänud eestlaste poolt. Abhaasia: Linda asundused: Ülem-Linda (Linda), Akapa (Kappa), Alam-Linda (Gummi) ja Neudorf. „Gummi jaoskond” kui eestlaste ja sakslaste asunduste üldnimi. Abhaasia: Gudauta (Kutautti) eestlased. Veel eestlasi rannikualal Suhhumist Novorossiiskini. Estoniasse maad saanud eestlaste algne arv (110 peret, 110 krunti), maaolud. Esimesed asumisaastad; Estonia eestlastele antud rahaline abi ja põldude tegemine. U. 30 krundiomaniku lahkumine Estoniast. Maapidajate eestlaste arv 1888. aastal Estonias (u. 60). Estonia: põlluharimine ja põllukultuurid; eestlaste tuluallikad; pähklid; karjamaade rentimine; viinamarjad ja vein; siidiussikasvatuse ebaõnnestumine; puit ja ehitus; eestlaste varanduslik järg; koolimaja valmimine (1888); omavalitsus; kultuuriolud: ajalehtede tellimine; laulukoor. Noormees K. Suits. Proua K. Suits ja tema 40. sünnipäeva pidu. Külavanem K. Soo. Raamatukogu asutamine. Haiguste harv esinemine peale malaaria; malaaria harvenemine. Kliimaolud ja ilmad. Eestlase maja ja majapidamise kirjeldus. Vladimiri vene küla Estonia naabruses, sealne pidu; venelane Popov ja tema eestlannast naine; venelase majapidamine. Tsebelda (Sipeldi) eestlased (Estoniast u. 20 km kirdes). Lisatud 28.04.2013.

1887−1893. Johan Pihlaka sõnumid ja teated Abhaasiast Estonia külast ajalehes Sakala. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Estonia, Linda, Suhhumi. Ilmad, viljasaak, viljahinnad. Veskid. Metsloomad. Estonia külaametnike valimine (1888). Estonia külaametnikud: peakohtumees Hindrik Steinbach, tema abilised Jaak Koorits ja Jaakub Suu. Kool ja õppekeel. Koolmeister Jakob Mihkelson (Michelson), pärit Surjust. Ajalehtede tellimine. Suhhumi eestlaste orkester. Kohalik isetegevus, peod, näidendid, kontserdid. Linda asunik Mihkel Kaares (Karres). H. Toi. P. Pluum (ka Pluhm). Härra Kolk. Friedrich Renning. Neiu Eesmann (oletan, et Jakob Mihkelsoni hilisem abikaasa Anna-Marie). K. Suits. Neiud Liisa Truumann ja Miina Puusta. Kirikuvöörmünder D. Vasar’i (Wasar) surm ja matus (1889). Estonia neiu Marie Kala enesetapp (1891). Estonia elanik Gottlieb Thomson ja tema surm (õnnetusjuhtum joomise tagajärjel). Estonia asunik Peeter Piir, tema õnnetu surm ja matus (1892); Peeter Piiri elulugu. Eestlaste ja megrelite vaheline verine tüli Linda külas ja noormees Juhan Naaber’i hukkumine megreli kuuli läbi (1892). Estonia eestlaste plaan enda hooned ja maa megrelitele ära müüa (1890) ja Põhja-Venemaale kolida. Estonia ja Linda maaolud. Põllutööde kirjeldus; Odessast ja Moskvast tellitud uued põllutööriistad. Kohalikud härjad. Estonia küla tarad. Estonia ümbruse jõed: Kodor (Kadori), Kelasuri (Gelosuur), Amthel. Suurveed ja ujutused. Plaan ehitada Estonia küla ümber kõrgemale kohale (1891) ja sellega seoses külaelanike vaheline maatüli. Eestlaste ametid; käsitööliste arv Estonias. Ühe müürsepa lahkumine Estoniast Austraaliasse. Estoniasse poe asutamine (1890) ja sellega seotud alkoholiprobleemid eestlastel. Halva käitumisega Juhan K. ja Märt B. ning kooliõpetaja Pihlaka pere kiusamine ja ähvardamine kohalike eesti pättide poolt. Selle tagajärjel Pihlaka lahkumine kooliõpetaja ametist (1890), tema kommentaar ajalehes Valgus ilmunud süüdistusele ja kinnitus, et ta ise lahkus kooliõpetaja ametist. Liigne loidus või kartlikkus joomarluse vastu võitlemisel. Külavanema abi salategevus külavanemast mööda minemisel. Halb kord küla ja kohtu koosolekutel. Thbilisi sõjaväepastor Hansen ja tema adjunkt Bergmann. Suhhumis pastori koha sisseseadmine (1891) ja uus pastor Heine. Muud päevauudised ja teated eri aastatest. Lisatud 28.04.2013.

1888. Õiendused seoses 1887 ilmunud kirjutisega „Matka Suhhumisse” ajalehtedes Olevik ja Sakala. „Matka Suhhumisse” autori nurin Johan Pihlaka kriitika aadressil. Pihlaka vastus Olevikule, mida Olevik refereerib. Seejärel Pihlaka õiendus ajalehes Sakala, kus ta kinnitab oma sõnade õigsust. Lisatud 28.04.2013.

1889−1890. Kirjad Kaukasiast. Ajalehes Sakala järjeloona ilmunud pikem geograafiline, etnograafiline jms. ülevaade Kaukaasiast. Abhaasia geograafia ja kliima. Tähtsamad jõed, puud, metsloomad ja linnud. Pikem kirjeldus Abhaasia ajaloost. Šervašidze dünastia. Tšerkessi hõimud: abhaasid, kabardiinid, tšerkessid, osseedid, tšetšeenid, lesgiinid. Abhaaside aadel: tava’d (vürstid), amista’d, šnoskuo seisus. Abhaaside elamud ja majapidamised. Abhaaside religioon: islam ja õigeusk. Abhaaside toidud, rõivad, kombed (pikem kirjeldus). Abhaaside vargused Estonia külast. Abhaaside muusikariistad, tantsud ja mängud. Osseedid: kombed, majapidamine, elatusalad. Tšetšeenid: kombed. Nogaid: päritolu, religioon, kultuur, nogai naiste elu. Kartveeli (Karaweli) hõimud (s.o. Gruusia hõimud): grusiinid, megrelid, imeretiinid, guriid, svanid, laasid, tšavid, ivsuurid ja tušiinid. Pikem kirjeldus kartveli eri hõimude kohta: riietus, kombed, külad, majapidamine, pärimus. Pikk ülevaade Gruusia ajaloost. Armeenlased: elupaigad, religioon, keel. Lisatud 28.04.2013.

1890−1896. Johan Pihlaka saadetud rahvapärimusjutud Harjumaalt Jüri kihelkonnast ajalehtedes Olevik, Sakala ja Eesti Postimehe Õhtused Kõned. Kaks juttu pealkirjaga „Majaussi kasvandikud”; ühe nendest juttudest kuulis Johan oma vanaisalt, Kautjala mõisa metsavahilt (Juhan Brandvaht, eluaastad u. 1802–1872). Samuti rahvapärimusjutud „Esimene viinategemine” ja „Esimene õlletegemine”. Lisatud 28.04.2013.

1894−1903. Johan Pihlaka sõnumid Eesti Postimehes. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Estonia, Suhhumi. Haigused, sh. malaaria, kopsupõletik, kõhutõbi. Noormees Karl Suits surnud (1894). Estonia asunduse jõed: Kelasuri (Galisur) ja Kodor ning kaks väiksemat jõge; üleujutused Estonias. Mazarka (ka Masarka) jõgi ja sillad. Johan Pihlaka põllu kadumine jõkke (1895). Johan Pihlaka lehma varastamine abhaaside poolt (1896); tema uue maja mahapõlemine (1896). Luuletus „Kadunud õnneaeg”. Viljahinnad ja vilja müük. Maade rentimine maisi kasvatamiseks. Mesilaste pidamine. Jaan Kilk: tema surm ja matus Estonia külas. Tagasivaade Kilgi elule. Estonia koolimaja ehitamine 1886–1888. Peeter Piir. Kontserdid ja näidendid Estonias. Kristjan Suits. L. Puuss (?, hiljuti Eestist tulnud). Joosep Pint. Knuut (vennad Knuudid). Estonia külavanem J. Suu. Külavanema abi J. Piir (kas Joosep Peetri poeg Piir?). Estonia kohtumees H. Õuner. Kiriku eestseisja K. Suu. Eelmise külavanema raiskav käitumine. Pastor Bernhoff (Bernhof). Petismisjonär August Born Eestist. Raudtee ehitamise plaanid. Suhhumi Põllumeeste seltsi asutamine. Gerassim Rõbinski (Rõibinski). Jakob Mihkelson (Michelson). Põllumeeste seltsi liikmed, sh. eestlased. Drandi (Drandoi) küla velskrid ja apteek, peaarst; Drandi küla rahvad ja kauplused. Estonia asunik Adam Tsärn Võnnu khk-st Rasina vallast ja temaga juhtunud õnnetus. Estonia palvemajja oreli muretsemine (1897); orelimeister K. Kalmus Põhja-Kaukaasiast Livooniast. Estonia küla paiknemine (majad kolmes 2‑3 km pikkuses reas). Mölder ja sepp Jüri Korbmann, tema poja õnnetu surm. Estonia asunik, endine Jüri khk Aruküla valla koolmeister Mart Kala perekond ja nende õnnetused. Linda küla orkester. Estonia küla viiuliansambel. Kutaisi uus kuberner Hörschelmann Eestist. Kooliõpetaja August Härms ja tema lahkumine Odessasse (1899), uue koolmeistri otsimine (1899) ja uus koolmeister (1900) Mihkel Vunk Vana-Vändrast. Rändur von Neugarten. Estonia asunduse õige aadress. Külaskäik Linda asundusse, teekond sinna. Linda asunduse vaimuelu. Linda asunik Mihkel Kaares (Karres). Linda asunduse harmoonium ja palvemaja kell. Linda asunduse elumajad. Lahke vastuvõtt. Joomine Lindas. Sakslane Reckemann ja tema tütre röövimine; röövlite tabamine. Alam-Linda eesti asunik Juhan Mätik ja tema mõrvamine. Vennad Bode’d Akapa (Agaapa) eesti külast. Venelase tapmine Estonia külas. Neudorfi saksa-eesti küla asunik Leesmann: röövlite rünnak tema majas. Bathumi–Suhhumi–Novorossiiski raudtee ehitamise plaanidest. Maasikakasvatus Suhhumi piirkonnas. Alam-Linda asunik Tiit Teder ja tema aiapidamine. Katse asutada Estonia külas haridusselts. Estonia täiskogu koosolekul osalejate lapsik käitumine. Estonia küla asunike avalikud kohustused: küüdikorrad ja teede sillutamine. Abhaasia aadel. Teede vilets olukord ja lahendus. Drandi (Drandõi) küla. Aasta 1903 halb talv ja haigused: malaaria, sarlakid ja kopsupõletik. Linda asunik Mengel ja tema 5 lapse surm. Hobuse‑ ja lehmavargused ning seni kehtinud kord hüvitamiseks. Kaukaaslaste (tšerkessid, abhaasid) suhtumine vargustesse. Grusiinid, megrelid, imeretiinid, guriid, georgiid. Suhhumi piirkonnas alates 1899 keelatud teiste rahvaste elamatulek peale vene õigeusklike. Endine Oudova asunik Abram Suu Estonias ja talle asumisloa mitte andmine. Asunik ja vöörmünder J. Pint ja tema 35. sünnipäeva pidu 6. juulil 1903 ilma alkoholita. Karskus Estonias. Dmitri Slavjanski ja Margarita Slavjanski kontsert Suhhumis. Aitäh bibliograafilise abi eest Merike Kiipusele ja Helje Laasile kirjandusmuuseumist. Oluliselt täiendatud 04.05.2014.

1903. Kiri Suhum-Kaleest. Eesti Postimehes järjeloona ilmunud ülevaade Suhhumi piirkonna eestlaste haridus‑ ja kirikuoludest. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Suhhumi, Estonia, Ülem-Linda (Linda, Neudorf), Alam-Linda (Kummi, Akapa). Piiskop Fehrmanni visiit Suhhumisse. Batumi pastor Bernhoff. Suhhumi piirkonna eestlaste administratiivne korraldus. Estonia ja Linda kogukonnavalitsused ja kohtud. Kaukaasia ülemvalitseja vürst Golitsõn (Golõtsina). Estonia küla postiaadress. Suhhumi piirkonna eestlaste kooli‑ ja kirikukorraldus. Linda kogukonna neli küla (ja kaks kogudust). Ülem-Linda kogudus: Linda ja Neudorf. Alam-Linda kogudus: Kummi ja Akapa (Kapa) külad. Ülem-Linda köster-kooliõpetaja Peeter Peets Laiuselt. Alam-Linda köster-kooliõpetaja Voldemar Soovik Tahkurannast. Estonia köster-kooliõpetaja Mihkel Vunk Torist. Estonia koolimaja (ehitatud 1887), kirjeldus. Linda asunduste koolimajad. Estonia asunikud Jaan Kilk, Peeter Pint ja Jüri Korbmann. Alam-Linda uue, kivist koolimaja ehituse alustamine. Asunike tagurlik suhtumine kooliharidusse; takistused koolihariduse omandamisel. Estonia naaberküla Vladimiri vene kool. Kooliaasta pikkus. Suhhumi piirkonna eesti asunduste kiriklikud olud (kuulumine Batumi kihelkonda). Suhhumi viis luteri kogudust: 1) Estonia, 2) Alam-Linda, 3) Ülem-Linda, 4) sakslaste kogudus (Gnadenberg ja Neudorf), 5) sakslaste linnakogudus Suhhumis. Arvamus, et kihelkonna keskuseks sobiks Batumi asemel paremini Suhhumi. Suhhumi piirkonna eestlaste arv (koos õigeusklikega u. 1000, luteriusulisi u. 800): Estonias u. 200 luterlast; Lindas ja Kummis u. 600 eestlast; lisaks Akapa, Neudorfi ja Suhhumi linna eestlased. Mõtted Suhhumi ja Batumi kui kogudusekeskuste teemal. Suhhumi piirkonna eestlaste kultuurielu, annetused ühisteks üritusteks. Estonia seltsimaja ehitus. Halb kord eestlaste üldkoosolekutel. Lisatud 28.04.2013.

1904. Küsimused ja kostmised. Pihlaka kirjutised esperanto keele kohta ajalehes Uudised. Lisatud 28.04.2013.

1905. J. Pihlakas. Suhum-Kaleest. Ajalehes Olevik 1905 ilmunud kriitika Peeter Friedrich Kõivu artikli „Kirjad Kaukaasiast” aadressil. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Suhhumi piirkond. Märkused: malaaria ei vii enneaegu hauda, kopsupõletik on selles piirkonnas ainus kardetav haigus. Täpsustused malaaria kohta. Okaspuumetsade puudumine selles piirkonnas. Hea kliima Suhhumis. Piirkonna puudused: röövlitest pärisrahvad. Lisatud 28.04.2013.

1906. Kirjad Suhum-Kaleest. Päevalehes järjeloona ilmunud ülevaade rahututest sündmustest Suhhumi piirkonnas 1905. aastal. Alalised röövimised alates veebruarist 1905. Johan Pihlaka vara röövimine. Suhhumi ringkonna ülema (kaukaaslane) ükskõikne suhtumine. Megrelid kui kõige suuremad röövlid. Megreli küla Pšap (Pshap) Estonia naabruses: 70 elaniku seas 50 röövlit. Kubermangu asevalitseja saadiku polkovnik Pavlovi kontrollkülaskäik ja kaebuste ärakuulamine. Megrelite ähvardused eestlastele. Estonia asunik Jaan Liiv (Liiw). Kahe röövli kinnipüüdmine Johan Pihlaka poja Silwied Atniochius Pihlaka abiga. Abhaasid kui megrelitest meeldivamad. Abhaaside ja megrelite omavahelise vaenu (küllap ka hilisema Gruusia–Abhaasia vaenu) tagamaad. Abhaaside eemalejäämine 1905. aasta rahutustest. Megrelite Nikolajevski küla Estoniast 5 km idas; Drandi (Drandõi) küla. Megrelite katsed eestlasi ja abhaase omavahel tülli ajada. Kaukaaslaste karistamine röövimiste ja rahutuste eest. Kindral Alihhanov (Alihanow) ja tema lahke suhtumine eestlastesse. Lisatud 28.04.2013.

1906. Kirjad Kaukasiast. Ajalehes Virulane järjeloona ilmunud põhjalik ja pikk kirjeldus Taga-Kaukaasia geograafiast, loodusest ja rahvastest ning Abhaasia Suhhumi piirkonna (ennekõike Estonia küla) eestlaste olustikust. Kirjutatud Eestis olles. Taga-Kaukaasia: geograafia, kliima, loodus, ajalugu, rahvad, mäed. Elbrus, Ararat jt. Megrelid (mingrelid, mingreelid), abhaasid, grusiinid, armeenlased (armenid). Joosep Rezold. Jaan Kilk. Peeter Piir. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Suhhumi, Estonia, Linda, Neudorf, Kummi (Gumi), Akapa (Agapa), Gnadenberg. Kodori jõgi. Samara eesti asunikud ja nende ümberasumine Taga-Kaukaasiasse ja selle põhjused. Simbirsk. Estonia küla ajalugu ja sealsete eestlaste elu. Selle kirjutise järg ilmus 1910 ajalehes Virulane, samuti pealkirja all „Kirjad Kaukasiast”. Lisatud 22.02.2012.

1907. Johan Pihlaka kirjad ja teated Päevalehes. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Estonia. Mõnede eesti asunike lahkumine Abhaasiast. Asunik Jaan Mikson: tema lahkumine Siberisse ja lõpuks naasmine Suhhumi. Ka Johan Pihlaka siirdumine Kaukaasiast Krimmi 10. augustil 1907. Pikemad selgitused lahkumise põhjuste kohta: kitsaks jäänud maaolud; tervist kurnav kliima, mis kaotab elujõu; metsikud ja võõraid vihkavad pärisrahvad ja nende parasiteerimine eestlaste tööl. Johan Pihlaka isiklikud põhjused lahkumiseks: pettumine Kaukaasias, kodumaaigatsus. Soovitused ja hoiatused Eesti väljarändajatele. Suhhumi piirkonna loodus. Viinamarjade töötlemine veiniks. Sissetulek puuviljadest. Meretee Suhhumist Krimmi Feodossijasse (Feodosia). Krimm: Kertš (Kertsh). Esimesed muljed Krimmist. Lisatud 28.04.2013.

1910. Kirjad Kaukasiast. Ajalehes Virulane järjeloona ilmunud järjekordne „Kirjad Kaukasiast”, järg 1906. aastal ajalehes Virulane ilmunud kirjutisele „Kirjad Kaukasiast”. Põhjalik ülevaade Kaukaasia rahvastest ja ajaloost. Poisikesepõlve Kaukaasia-igatsus. Rae valla kooliõpetaja H. Stimberg. Kaukaasia rahvad. Gruusia riik ja tema ajalugu (pikem ja põhjalikum kirjeldus). Kartveeli hõimud (s. o. Gruusia rahvad). Armeenia riik. Kaukaasia keeled. Pärisrahvaste kombed. Linnapilt Kaukaasias. Naiste kohtlemine Kaukaasia eri rahvaste juures. Tšerkessid. Lesgiinid. Osseedid. Tšetšeenid. Kabardiinid. Kurdid. Tatarlased. Jeziidid. Teised, väiksemad rahvad. Veritasu. Venelased. Svanid. Abhaasid. Guriid. Megrelid. Kaukaaslaste külad ja toit. Põlluharimine. Võõrustamine. Johan Pihlaka poja mõrvamine; mõrtsukas Abhaasia eesti asunik August Soosaar. Lisatud 28.04.2013.

1911. Kiri Suhum-Kaleest ajalehes Virulane. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Estonia. Sügisel mitmel pool Venemaal nähtud ilmad. Enneolematud lumeolud ja kange külm Suhhumi piirkonnas. Lume tekitatud purustused, sealhulgas Estonia kontserdimaja sissevarisemine. Raskused ringiliikumisel, puudus. Samadest Estonia lumeoludest kirjutas ka kirjasaatja Maur-Ferrman 12. veebruaril 1911 Peterburi Teatajas. Aitäh kirjutise foto eest Merike Kiipusele ja Helje Laasile kirjandusmuuseumist. Lisatud 28.04.2013.

1914. Kodumaale. Krimmi ja Kaukasia asunduste juubelipidude järelkajana. Ilmus Perekonna­lehes. Mõtisklus väljarännanud asunike ja kodueestlaste teemal. Sama kirjutis pisut muudetud kujul ilmus 1915. aastal ajalehes Uusleht. Aitäh bibliograafilise abi eest Merike Kiipusele ja Helje Laasile kirjandusmuuseumist. Lisatud 28.04.2013.

1915. Kodumaale. Narva ajalehes Uusleht ilmunud mõtisklus väljarännanud eestlaste ja asunike teemal. Ilmus kuu aega enne Pihlakase surma. Sama kirjutis pisut teistsugusel kujul oli varem ilmunud ajalehes Perekonnaleht 1914. aastal. Aitäh bibliograafilise abi eest Merike Kiipusele ja Helje Laasile kirjandusmuuseumist. Lisatud 28.04.2013.

SEOSES JOHAN PIHLAKAGA

1882. Samaarast ja Simbirskist. Ristirahva Pühapäevalehes ilmunud sõnum Samarast ja palvekiri Simbirski kubermangu eestlastelt: sooviti luteri kiriku abikassast raha koolimaja ehitamiseks. Koolilaste arv, koolmeistri (Johan Pihlakas) elutingimused. Eesti külad Simbirski kubermangus: Smorodino (Smorodina), Ogibnaja (Gibna), (Grosski), Lapšanka (Lapsanku) ja Motini (Mutina). Simbirski eestlaste rendilepingud kroonumaa kohta. Allakirjutanutest mainitud: Peeter Vinni, Kaarel Parve, Johan Pihlakas. Stiili järgi otsustades võib oletada, et kirja on koostanud Johan Pihlakas, kes oli asunud 1881 Smorodino külas tööle kooliõpetajana. Lisatud 28.04.2013.

1885. J. Ustal. Simbirskist. Eesti Postimehes ilmunud kiri Simbirski kubermangust. Simbirski kubermangu eestlaste kooliõpetaja Johan Pihlakas ja tema töö: leeriõpetus, raamatukogu asutamine, ajalehetede tutvustamine. Pihlaka lahkumine 23. jaanuaril 1885 ja hüvastijätt rahvaga. Pihlaka tööleasumine Simbirski linna. Lisatud 28.04.2013.

1885. I. P. Samarast. Eesti Postimehes ilmunud kiri Põhja-Samarast Bõkovka (Pikowka) asundusest. Põhja-Samara eestlaste koolmeistrid Hallik ja Soonsein. Lastepüha tähistamine. Ilmad. Viljasaak. Eestlaste põllutöö edenemine, masinate ostmine. Johan Pihlakas ja tema kõned Põhja-Samaras. Lisatud 28.04.2013.

1890. Suhumist. Ajalehes Valgus ilmunud kirjasaatja —on’i kiri. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Estonia. Jõulupidu Estonia asunduses. Estonia kooliõpetaja Johan Pihlakas. Kr. Suits. Segakoor. Linda asunduse elanikud. Haigused. Lisatud 29.04.2012.

1890. Suhumist. Ajalehes Valgus ilmunud kirjasaatja P. kiri. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Estonia. Rahva tervis, ilm. Kooliõpetaja puudumine. Süüdistus eelmise koolmeistri (Johan Pihlakas) aadressil. Johan Pihlakas käsitles selles kirjutises tema kohta esitatud süüdistust oma kirjas ajalehes Sakala (nr. 40), 2. oktoober 1891, lk. 2−3. Thbilisi pastor Bermann. Koolimaja valminud. Orkestri asutamine. Lisatud 28.04.2013.

1893−1899. Jakob Mihkelsoni kirjad Suhhumist. Ajalehes Olevik ilmunud Jakob Mihkelsoni kirjad Estonia külast ja Suhhumist. Muu hulgas on mainitud Estonia asunik Johan Pihlakas ja tema õnnetus maja ja põlluga. Lisatud 16.01.2012.

1901. Ajalehe Teataja 10. novembri numbris ilmunud teade selle kohta, et Suchum-Kalees (s. o. Suhhumis) võtab Teataja tellimusi ja kuulutusi vastu Johan Pihlakas Estonia asundusest. Lisatud 28.04.2013.

1916. Joh. Pihlakas †. Postimehes ja Päevalehes ilmunud järelehüüded Johan Pihlakale. Pihlaka elu ja tegevus. Täiendatud 16.02.2014.

SIIT SENI PUUDUVAD JOHAN PIHLAKA KIRJUTISED

Jõepära Joagu wastus Suhhum-Koalest Mikk Mättale Eestimoale. Selgel moa keelel. Karskusseltsidest. Ilmus ajalehes Rahva Leht, 1900, nr. 9, lk. 35−37.

Katki patuema köied!. Jüri karskuse, laulu ja mängu seltsidele pühendanud Joh. Pihlakas. Ilmus ajalehes Rahva Leht, 1900, nr. 9, lk. 37−41.

Jõepära Joagu moakeele kiri Suhhumist. Karskusseltsidest. Ilmus ajalehes Rahva Leht, 1902, nr. 12, lk. 42−43.

Jõepära Jaagu Jõulu epistel. Ilmus ajalehes Rahva Leht, 1903, nr. 15, lk. 43.

Näitemängul käijatele. Ilmus ajalehes Rahva Leht, 1903, nr. 15, lk. 44−46.

Kas on Jumalat? Ilmus ajalehes Rahva Leht, 1907, nr. 20, lk. 4−9.

Lihtsad reisunähtused. Ilmus ajalehes Virulane aastal 1911: nr. 94 (28. aprill); 95 (29. aprill); 98 (3. mai); 108 (14. mai); 109 (16. mai); 110 (17. mai); 111 (18. mai); 112 (20. mai); 113 (21. mai); 114 (23. mai); 115 (24. mai); 116 (25. mai); 117 (26. mai); 118 (27. mai); 119 (28. mai); 120 (1. juuni); 122 (3. juuni); 129 (11. juuni); 132 (15. juuni); 133 (16. juuni); 134 (17. juuni); 135 (18. juuni); 136 (20. juuni); 142 (28. juuni) ja 143 (29. juuni).

Küllap võis Pihlakas avaldada veel kirjutisi, mida siin loetletud ei ole. Kui midagi sellist leiad, palun anna võimaluse korral mullegi teada.