◄ Esilehele

Sidekriipsuga sõna või täpse fraasi leidmiseks kasuta jutumärke.
Failide vaatamise ja allalaadimise abi

Mälestused, pikemad artiklid jms.

ÜLDISED ARTIKLID, ÜLEVAATED JMS. VÄLJARÄNDAJATE KOHTA

1966. Eestlaste asundustest omaaegses Venes. Ilmus (autori nimeta) Ameerika eestlaste ajakirjas Meie Tee, 1‑2/1966, lk. 27−32. DjVu. Venemaa eesti asunduste tähestikuline loetelu ja lühikirjeldused vastavalt omal ajal Tallinnas Välis-Eesti Ühingus säilitatud ja kogutud andmetele. Lisatud 11.01.2013.

1978−1980. Otto Laaman. Eesti asundused Venemaal. Ilmus Ameerika eestlaste ajakirjas Meie Tee, 3‑4/1978–5‑6/1980. DjVu. Krimmis sündinud, alates 1920 Eestis ja hiljem Kanadas elanud Otto Laamani mahukas ülevaade eesti asundustest Venemaa territooriumil. Suures osas refereerib Laaman August Nigoli raamatut, kuid lisab ka omapoolseid teadmisi ja mälestusi, keskendudes muu hulgas Krimmi eestlastele. Praegu teadaoleva seisuga ei ole Otto Laamani pärijad kellelegi teada ja Laamani autoriõiguste võimalik pärandumine on mitmetel asjaoludel sedavõrd keerukas, et selle ühest ja selget lahendamist ei ole tõenäoliselt lähemal ajal ette näha. Laamani järglastega kontakti saada ei õnnestunud. Seetõttu otsustasin panna selle kirjutise üles omal algatusel ja eeldusel, et hr. Laaman ise oleks sellise avaldamisega arvatavasti nõustunud. Kui keegi teab, et tema on Otto Laamani autoriõiguste omanik, palun tal võtta minuga ühendust. Lisatud 07.01.2013.

2007. Tiit Rosenberg. Eestlaste väljaränne 19. sajandil ja 20. sajandi algul. Ilmus Päevalehe ühiskondlik-poliitilises ajakirjas Möte, 3. juuli 2007, lk. 8−10. Siin avaldatud Tiit Rosenbergi ja Päevalehe loal. Lisatud 02.06.2012.

2008. Kadri Tooming. Lõuna-Eesti küla Vene impeeriumi keskvalitsuse kolonisatsioonipoliitika mõjuväljas 1889−1914. Magistritöö. Juhendaja: prof. Aadu Must. Tartu, 2008. Siin avaldatud Kadri Toomingu loal. Lisatud 21.03.2012.

2012. Anni Marie Kunder. Emakeelne haridus ja kultuur Krimmi ja Kaukaasia eestlaste asundustes. Bakalaureusetöö. Tallinna Ülikool, Eesti Keele ja Kultuuri Instituut. Juhendaja: dotsent Jüri Viikberg. Tallinn, 2012. Siin avaldatud Anni Marie Kunderi loal. Lisatud 10.05.2012.

MÄLESTUSED JA KÄSIKIRJAD (KAUKAASIA)

Mihkel Aumann. Marucha-Eesti asundus Kubanimaal. Eesti-Maruhha, 1914. Eesti-Maruhha küla kooliõpetaja Mihkel Aumanni ülevaade Maruhha küla ajaloost, inimestest ja oludest. Panin üles ka skaneeritud käsikirja (DjVu-formaadis). Materjali andis Hilda Sabbo, see on pärit kirjandus­muuseumist Samuel Sommeri fondist (F 235, m 27:2). Lisatud 26.03.2012.

Hendrik Holberg. Estonia kiriku ja hariduse ajalugu. Estonia,1919. Toimetatud versioon kohaliku kooliõpetaja Holbergi käsikirjast, mis räägib Abhaasia Estonia küla vaimuliku, haridus‑ ja seltsitegevuse ajaloost aastatel 1884–1919. Käsikiri on hoiul Tartus kirjandusmuuseumis Eesti Kultuuriloolises Arhiivis Samuel Sommeri fondis (EKLA, F 235, m 27:11). Sõnasõnaline ümberkirjutus: PDF (ZIP). Skaneeritud originaal: PDF ja DjVu. Lisatud 06.06.2013.

Autor teadmata. Eestlaste ajalugu Suhhumi linnas. Suhhumi, 1919. Toimetatud versioon käsikirjast Eestlaste ajalugu Suchumi linnas, mis on hoiul Tartus kirjandusmuuseumis Eesti Kultuuriloolises Arhiivis Samuel Sommeri fondis (EKLA, F 235, m 29:14). Käsikiri annab teada eestlaste elust ja tegevusest Abhaasias Suhhumi linnas perioodil 1882–1919. Sõnasõnaline ümberkirjutus: PDF (ZIP). Skaneeritud originaal: PDF ja DjVu. Lisatud 24.05.2013.

Villem Ludvik (Willem Ludwik). Sulevi ajalugu. Sulevi, 1925. Originaali tiitel: Sulewi ajalugu. Kirjutanud W. Ludwik 1925a. Sulevlase Villem Ludviku (1873–1935) käsikirja digiteeritud ja toimetatud tekstiversioon (toimetas A. Aule). Fail sisaldab manuses ka Villem Ludviku käsikirja digitaalset ümberkirjutust toimetamata tekstina. Käsikirja andis siin avaldamiseks Meelis Ludvig. Skaneeritud versiooniga on võimalik tutvuda siin (DjVu). Digitaalne ümberkirjutus toimetamata tekstina on allalaaditav ka siit (ZIP). Samadel sündmustel peatuvad ka Harald Kikas ja Jüri Remmelgas (vt. nende artiklit). Vene kodusõja 1918−1920 tausta kohta Kaukaasias vt. ka seda venekeelset artiklit (seal ei ole juttu eestlastest, kuid kirjutatakse üldjoontes samadest sündmustest). Toimetatud versiooni uuendatud 16.04.2012.

Villem Ludvik (Willem Ludwik). Sulevi partisanid. Sulevi, 1928. Originaali tiitel: Sulewi partisaanid : Mälestused, Sulewi partisaanide organiseerimisest, nende wõitlusest, 19 märtsist 1919 kunni 19 webruarini 1921, tõe truuilt kirja pannud Willem Ludwik Sulewis 14/III. 28 a. Sulevlase Villem Ludviku käsikirja digiteeritud ja toimetatud tekstiversioon (toimetas A. Aule). Fail sisaldab manuses ka käsikirja digitaalset ümberkirjutust toimetamata tekstina. Käsikirja andis siin avaldamiseks Meelis Ludvig. Skaneeritud käsikirjaga on võimalik tutvuda siin (PDF) või siin (DjVu). Digitaalne ümberkirjutus toimetamata tekstina on allalaaditav ka siit (ZIP). Võrreldes seda käsikirja V. Ludviku Sulevi ajalooga, tundub, et Sulevi partisanid on paljuski seda kordav, hiljem ümber kirjutatud versioon, kust on — arvatavasti repressioonide hirmus — välja jäetud mõnedki üksikasjad, mis võinuksid nõukogude võimule kahtlased tunduda, teisi üksikasju aga muudetud. Täpsemalt olen selle kohta kirjutanud eessõnas. Toimetatud versioon lisatud 16.04.2012.

Villem Ludvik (Willem Ludwik). Eestlane kange kütina Kaukaasias. Sulevi, aasta teadmata. Nõukogude Vene Pilenkovi rajooni kroonumetsade ülema Villem Ludviku mälestusi. Digitaalne tekstiversioon. Digiteeris Leeni Langebraun, toimetas A. Aule. Lisatud 06.03.2012.

Jakob Nerman. Saateks. Tallinn, 1957. Ajaloo‑ ja fotokoguja Jakob Nermani (1882–1963) saatetekst Salme ja Sulevi ajaloo kohta. Käsikiri on pärit Renate Kivi arhiivist. Lisatud 01.04.2017.

August Ingermaa. Mõnda mälestusi Punaselageda eesti asundusest Kaukaasias. Tallinn, 1958. August Ingermaa (1884−1969) elas aastatel 1902−1925 Taga-Kaukaasias Punase-Lagedal. Hiljem Eestis elades pani ta 1958. aastal kirja oma mälestused, mis on siin avaldatud tema tütre M. Ingermaa-Säkki loal. Käsikirja ümberkirjutuse andis 2012. aastal Elvi Vaarmann; originaalkäsikirja andis 2017. aastal Milvi Stukalova. Lisatud 29.12.2012, originaalkäsikirja põhjal oluliselt täiendatud 11.12.2017.

Heinrich Tobias. Metsas võib mõndagi juhtuda. Punase-Lageda eesti asunduses sündinud, hiljem Eestis elanud Heinrich Tobiase (1906–2000) mälestused Taga-Kaukaasiast. Suuremalt jaolt autobiograafiline tekst, mõne detaili ja üldistuse osas võib leiduda kirjanduslikke ilustusi. Käsikirja avaldamiseks andis loa Malle Rattasepp, aitas Hilda Sabbo. Lisatud 01.10.2013.

Fanny Sivers. Eestlaste Altmäe küla Põhja-Kaukaaasias. Benita Peri lapsepõlvemälestusi. Välis­eesti kirjandusajakirjast Tulimuld, 3/1988−4/1988. DjVu. Hiljem Prantsusmaal elanud eestlanna Benita Peri (sünd. 1918) elas kuni 15 aasta vanuseni Allmäe külas ja Fanny Sivers (1920–2011) on üles kirjutanud tema mälestused 1920–1930‑ndatest aastatest. Põhja-Kaukaasia: Allmäe. Nevinnomõssk. Mihkel Laas (Tooma poeg). Gustav Peri (Madise poeg). Clara Peri. Osvald Peri. Lisatud 14.01.2013.

Ilmar Soobik. Mälestuskilde elust Uus-Eesti külas. Kilingi-Nõmme, 2007. Ilmar Soobik sündis 1927 Põhja-Kaukaasias Livoonia külas. Aastal 1929 oli perekond repressioonide tõttu sunnitud minema Uus-Eesti (Novoestonovskoje) külla. Hiljem õppis ta Armaviris ja Maikopis ning tuli lõpuks Eestimaale. Tema mälestused räägivad Uus-Eesti ja Banatovka külast 1930.−1940. aastatel, Livoonia külast ning sellest, mida ta oli vanemate jt. käest kuulnud Maruhha ja Soriküla ajaloost. Siin avaldatud hr. Soobiku lahkel loal. Lisatud 11.04.2012.

Anita Veber. Lapsepõlvemälestusi Perevalka külast. Kohtla-Järve, 2012. Anita Veber sündis 1931 Põhja-Kaukaasias Uus-Eesti külas ja elas aastatel 1936–1941 Perevalka külas, mille ühed esimesed elanikud olid tema isa ja onu. Anita Veberi mälestused kirjutas üles A. Aule, aitas Hilda Sabbo. Siin avaldatud Anita Veberi loaga. Lisatud 26.12.2012, Anita Veberi palvel täiendatud 30.12.2012.

Elvi Vaarmann. Anna Vaarmanni mälestused A. H. Tammsaare elust Vaarmannide peres Venemaal Kaukaasias Punase Lageda eesti asunduses (Eesti Aiakeses) 1912. aastal. Tallinn, 2014. Lisatud 31.01.2015.

ARTIKLID, ÜLEVAATED JMS. (KAUKAASIA)

1913. Villem Buk (W. B.). Kaukasia Eesti asundused. Ilmus Postimehe kirjakogus Oma Maa II (korraldanud Eduard Wirgo). Tartu, Eesti kirjastuse-ühisus Postimees, 1913, lk. 270−299. DjVu. Lisatud 10.03.2012.

1915. В. Э. Окорокова. Курс птице­водства, про­чтенный по поручению Правления в селе Нижнее-Линдау [Varvara Okorokova. Alam-Linda külavalitsuse korraldusel loetud linnukasvatuse kursus]. Suhhumi Põllumajanduse Seltsi kuukirjast Черно­морское Сельское Хозяйство, 10−11/1915, lk. 497−503. Artikli lõpus on kursusel osalenute nimekiri. Faili lõpus on sama nimekirja ladinatäheline ümberkirjutus. Skaneeritud leheküljed saatis Olga Kiitam. Lisatud 04.01.2013.

1960. Eerik Teder. A. H. Tammsaare jalajälgi otsimas. Ilmus ajakirjas Keel ja Kirjandus, 3/1960, lk. 174−178. DjVu. Taga-Kaukaasia: Punase-Lageda. Türgi: Kars: Uus-Estonia. Siin avaldatud Mai Tederi loal. Lisatud 18.04.2012.

1960. Gustav Vilbaste. Kaukaasia eestlaste keelest ja rahvaluulest. Ilmumisandmed: Emakeele Seltsi aastaraamat VI : 1960, Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, lk. 121−131 ja 223−225. DjVu. Lisatud 31.03.2012.

1960. Eduard Vääri. Kaukaasia eestlaste keelest. Ilmus ajakirjas Keel ja Kirjandus, 7/1960, lk. 425−429. DjVu. Siin avaldatud Reet Vääri loal. Lisatud 18.04.2012.

1965. Esto-Kahinka eestlaste asunduse Kolgata-tee. Ilmus autorinime „Reporter” all USA väliseestlaste ajakirjas Meie Tee, 1−2/1965, lk. 10−12. DjVu. Põhja-Kaukaasia: Eesti-Haginsk. Lisatud 21.06.2012.

1971−1972. Eesti-Haginski küla sünd, elu ja surm Kaukaasias. Ilmus autorinime „Kaukaaslane” all (Evald Strömi andmetel on kirjutise autoriks välismaale emigreerunud Johannes Põder) järjeloona USA väliseestlaste ajakirjas Meie Tee, 3−4/1971, lk. 42−47; 5−6/1971, lk. 72−76; 7−8/1971, lk. 100−105; 9−10/1971, lk. 150−153; 11−12/1971, lk. 168−173; 1−2/1972, lk. 10−15; 3−4/1972, lk. 41−46; 5−6/1972, lk. 76−80. DjVu. Lisatud 21.06.2012. Vt. ka Evald Ström ja Aino-Monika Jõesaar. Eesti-Haginsk.

1972. Lembit Võime. Eesti asukate elamu Abhaasias (1885−1930). Ilmumisandmed: Etnograafia­muuseumi aastaraamat XXVI. Tallinn, Valgus, 1972, lk. 227−247. DjVu. Siin avaldatud Lembit Võime loal. Lisatud 16.04.2012.

1973. Vagif Arzumanov. Eesti selts Bakuus. Ilmus ajakirjas Keel ja Kirjandus, 9/1973, lk. 562. DjVu. Lisatud 25.04.2012.

1974. Harald Kikas ja Jüri Remmelgas. Kaukaasia Eesti asundused Vene kodusõja keerises. Ilmus korp! Sakala koguteoses Verbum habet Sakala!. New York−Stockholm−Toronto, 1974, lk. 85−93. DjVu. Artikkel keskendub Musta mere äärsete Kaukaasia eesti asunduste (Punase-Lageda, Salme, Sulevi) olukorrale ja sündmustele aastatel 1916−1920. Sama temaatikat on käsitlenud Villem Ludvik oma Sulevi ajaloos ja laiemalt ka Aleksandr Tšerkassov ja Anvar Mamadalijev oma kirjutises. Lisatud 14.02.2013.

1974. Lembit Võime. Eesti asustuse kujunemine Abhaasias (Salme ja Sulevi eesti asundused) XIX saj. 80‑ndail aastail. Ilmus kogumikus Ajalooalaseid töid V : ÜTÜ ajalooringi kogumik. Tartu, Tartu Riiklik Ülikool, 1974, lk. 108−121. Skaneeritud versioon (pisut halva kvaliteediga): PDF ja DjVu. Siin avaldatud Lembit Võime loal. Lisatud 03.04.2012.

1984. Heiki Pärdi. Salme ja Sulevi — Eesti külad Abhaasias. Ilmus ajakirjas Eesti Loodus, 1984. DjVu. Skaneeris Leeni Langebraun, teksti digiteeris A. Aule. Siin avaldatud Heiki Pärdi loal. Lisatud 25.04.2012.

1984. Heiki Pärdi. Abhaasi ANSV Sulevi küla eestlaste elatusaladest 1885–1930. Ilmumisandmed: Etnograafiamuuseumi aastaraamat XXXV. Tallinn, Valgus, 1984, lk. 105−117 ja fotode osa. DjVu. Siin avaldatud Heiki Pärdi loal. Lisatud 26.05.2012.

1992. Marika Mikkor. Kaukaasia eestlaste matusekombestikust. Ilmumisandmed: Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat XXXIX. Tartu, Eesti Rahva Muuseum, 1992, lk. 167−188 ja fotode osa. Marika Mikkor on käesolevale versioonile lisanud lehekülje, mille tekst raamatust eksituse tõttu välja jäi (raamatus lk. 180; siin tekst lk. 14/15). Summary in English. Mit einer Zusammenfassung in deutscher Sprache. Резюме на русском языке. Siin avaldatud Marika Mikkori ja Eesti Rahva Muuseumi loal. Lisatud 01.04.2012.

1994. Marika Mikkor. Kaukaasia eestlaste surmakujutelmadest. Ilmus ajakirjas Akadeemia, 6/1994, lk. 1234−1267; 7/1994, lk. 1481−1496. DjVu. Siin avaldatud Marika Mikkori ja ajakirja Akadeemia loal. Lisatud 01.04.2012.

1996. Marika Mikkor. Rasedusega seotud uskumustest Kaukaasia eestlastel. Ilmus kogumikus Pro folkloristica IV : Vaga vares (toim. Janika Oras). Tartu, Eesti Kirjandusmuuseum, 1996, lk. 65−72. DjVu. Siin avaldatud Marika Mikkori loal. Lisatud 01.04.2012.

1996. Marika Mikkor. Linnud, loomad, ebaselge päritoluga hääled ja unenäod surmaennetena Kaukaasia eestlastel. Ilmumisandmed: Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat XLI. Tartu, Eesti Rahva Muuseum, 1996, lk. 167−181. DjVu. Резюме на русском языке. Summary in English (The title of the article has been mistranslated into English: it should read ‘Birds, Animals, Sounds of Indeterminate Origin and Dreams as Omens of Death for Caucasian Estonians’). Siin avaldatud Marika Mikkori loal. Lisatud 14.04.2012.

1997. Marika Mikkor. Funeral Customs of Caucasian Estonians. Ilmus esmakordselt ajakirjas Folklore, 5 (Tartu, 1997), lk. 47−96. Inglise keeles / in English. Algne tõlge: Tiia Haud. Käesolevas versioonis on teinud sisulise muudatuse autor (lk. 3) ja tõlkesse on teinud keelelisi muudatusi A. Aule. Siin avaldatud Marika Mikkori ja folklore.ee loal. Lisatud 16.05.2012.

1998. Marika Mikkor. Sünnitusabist Musta mere ranniku eesti külades. Ilmus ajakirjas Akadeemia, 5/1998, lk. 939−978. DjVu. Siin avaldatud Marika Mikkori ja ajakirja Akadeemia loal. Lisatud 01.04.2012.

1999. Marika Mikkor. Sünnijärgse ajaga seotud toimingutest Kaukaasia eestlastel. Ilmumis­andmed: Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat XLIII. Tartu, Eesti Rahva Muuseum, 1999, lk. 133−170. DjVu. Summary in English. Резюме на русском языке. Siin avaldatud Marika Mikkori ja Eesti Rahva Muuseumi loal. Lisatud 01.04.2012.

2000. Marika Mikkor. Millal ja mismoodi said eestlastest Kaukaasias Kaukaasia eestlased. Ilmus kogumikus Eestlane ja tema maa : Konverentsi „Kodumaa ja kodupaik: eestlase territoriaalne identiteet” (16.−17. november 1999) materjale (koostaja ja toimetaja Aivar Jürgenson). Tallinn, Ajaloo Instituut, 2000, lk. 65−88. DjVu. Summary in English. Siin avaldatud Marika Mikkori loal. Lisatud 01.04.2012.

2001. Marika Mikkor. Kaukaasia eestlaste usuelust ja ristimistavadest. Ilmus ajakirjas Akadeemia, 7/2001, lk. 1476−1492; 8/2001, lk. 1769−1779; 9/2001, lk. 1996−2014. DjVu. Siin avaldatud Marika Mikkori ja ajakirja Akadeemia loal. Lisatud 01.04.2012.

2004. Marika Mikkor. Kaukaasia eestlane? Arreteeritud! Ilmus ajalehes KesKus, 10/2004. Siin avaldatud Marika Mikkori loal. Lisatud 01.04.2012.

2005−2006. Marika Mikkor. 1930. aastad Kaukaasias „Edasi” kolhoosis põllumehe silme läbi ja ajalehe „Edasi” veergudel. Ilmus ajakirjas Tuna, 2/2005–2/2006. Punase-Lageda asunduse ajaloost sealse elaniku August Rootsi päeviku ja Leningradi eestikeelses ajalehes Edasi ilmunud kirjutiste taustal. Siin avaldatud Marika Mikkori ja ajakirja Tuna loal. Lisatud 04.02.2012.

2006. Aarand Roos. Virolainen kylä Turkkissa. The Estonian Village in Turkey [Eesti küla Türgis]. Ilmus Suomi-Turkki ‑kulttuuriseura [Soome–Türgi kultuuriseltsi] ajakirjas Puolikuu, Helsingi, 4/2006, lk. 3−7. Ülevaade Türgi Uus-Estonia küla eestlastest. Soome ja inglise keeles (soomekeelne tõlge: Helena Arkun). Siin avaldatud Aarand Roosi loal. Lisatud 16.03.2012.

2007. Kersti Kivirüüt. Robert Puuri tegevus Aserbaidžaanis. Seminaritöö, TÜ ajaloo osakonna lähiajaloo õppetool. Juhendaja: prof. Eero Medijainen. Tartu, 2007. Loa avaldamiseks andis Kersti Kivirüüt. Lisatud 02.05.2012.

2009. Aarand Roos. 2500 Kilometres on Foot to a New Home. Yenı bır yurt ıçın 2500 kılometre [2500 kilomeetrit jalgsi uude koju]. Ilmus albumis Kuzeydoğu Anadolu’da mımarı / Architecture in Northeastern Anatolia. Istanbul, Milli Reasürans, 2009, lk. 66−69. DjVu. Inglis‑ ja türgikeelne ülevaade Türgi eestlaste Uus-Estonia külast. Värvifotod. Siin avaldatud Aarand Roosi loal. Lisatud 21.03.2012.

2010. Õilme Siimer. Kaukaasia eestlaste tagasiränne ja psühholoogiline kohanemine. Ilmus raamatus Õnnestav õpetus. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2010, lk. 66−75. DjVu. Artikkel käsitleb Abhaasia eestlaste tagasirännet Musta mere rannikult ajavahemikus 1990–2004. Siin avaldatud Õilme Siimeri loal. Lisatud 18.01.2013.

2011. Aleksandr Tšerkassov, Anvar Mamadalijev (Александр Черкасов, Анвар Мамадалиев). Крестьянское ополчение Комитета освобождения Черномосркой губернии (1919−1920 гг.): формирование и боевые действия [Musta mere kubermangu vabastamiskomitee talupoegade maakaitsevägi (1919−1920): moodustamine ja lahingutegevus]. Ilmus ajakirjas История и историки в контексте времени, Вып. 8, 2011, lk. 23−51. Vene keeles. Eestlastest selles artiklis kirjutatud ei ole, kuid kirjeldatud on üldjoontes sama aega ja samu sündmusi, mida kirjeldab V. Ludvik oma Sulevi ajaloos. Siin avaldatud Aleksandr Tšerkassovi loal. Lisatud 12.04.2012.

2014. Leeni Langebraun. Ajalooline eestlaste teekond üle Kaukasuse mägede (Burna − Eesti Aiake) (PDF). Autor püüdis kaardil taastada Põhja-Kaukaasia eestlaste 1886. aasta teekonna üle Kaukasuse mägede peaaheliku Taga-Kaukaasiasse, kus nad asutasid Estosadoki asunduse. Teekonna kaart (Google Maps). Teekonna kaart (KMZ). Ilmus esmakordselt siin. Lisatud 22.03.2014, täiendatud 22.10.2014..

2016. Aivar Jürgenson. Gruusia-Abhaasia sõda Abhaasia eestlaste mälestustes (PDF). Ilmus ajakirjas Acta Historica Tallinnensia, 22, 2016, lk. 112−141. Põhjalik uurimus selle kohta, kuidas mäletavad Gruusia–Abhaasia sõda (1992–1993) Abhaasias elavad eestlased. Siin avaldatud Aivar Jürgensoni loal. Lisatud 27.01.2017..

2017. Aivar Jürgenson. Virumaa kooliõpetajast koduloolane August Martin ja Kaukaasia eestlased (PDF). Ilmus ajakirjas Mäetagused, 66, 2017, lk. 33−50. Uurimus Abhaasia Ülem-Linda kooliõpetaja, Abhaasia ühiskonnategelase ja Kaukaasia eestlaste pärandi uurija August Martini tegevusest. Siin avaldatud Aivar Jürgensoni ja ajakirja Mäetagused toimetaja Mare Kõiva loal. Lisatud 28.09.2017..

REISIMÄRKMED JA REPORTAAŽID

1966. H. Treimann, A. Vist. Kilde Punaselt Lagedalt. Ilmus ajakirjas Pilt ja Sõna, 6/1966, lk. 10−12. DjVu. Taga-Kaukaasia: Punase-Lageda (Estosadok). Punase-Lageda ajaloost ja inimestest. Jefremov. Villem Buk. Jaagup Kersten. August Augustkaln. Barabošin. Bernhard Nahkur. Klaara Nahkur. Fotod: Kreeklaste kolm põlvkonda. Mesiaed Esto-Sadokis. Mesindusveteran Jaagup Kersten. Bernhard Nahkur. Vaade Punasele Lagedale. Ahtsu mäekitsus. Lisatud 13.01.2013.

2007−2012. Jaanus Piirsalu blogikirjutisi ja artikleid seoses Kaukaasia eestlaste elukohtadega. Need lood, mis räägivad tema reisidest Kaukaasiasse eestlaste kunagistesse ja praegustesse elukohtadesse, on varem ilmunud Jaanus Piirsalu blogis ja Eesti Päevalehes. Põhjalikumat käsitlemist on leidnud Sotši, Punase-Lageda ja Allmäe (Venemaa), Suhhumi, Sulevi, Salme ja Estonia (Abhaasias) ning Eesti-Haginsk (Kalmõkkias), samuti on juttu Abhaasia oludest ja poliitilisest olukorrast. Loa avaldamiseks andis Jaanus Piirsalu. Lisatud 15.02.2012.