◄ Esilehele

Sidekriipsuga sõna või täpse fraasi leidmiseks kasuta jutumärke.
Failide vaatamise ja allalaadimise abi

Leide vanadest ajalehtedest

ÜLEVAATLIKUD JA ÜLDISED KIRJUTISED

1883−1884. Joosep Rezold. Awalik tõde ja hää nõuu. Ajalehes Eesti Postimees ilmunud Thbilisi eestlase Joosep Rezoldi arvamusartikkel, kus ta mitmeid Eesti ajalehti kritiseerib, millele Eesti Postimehe toimetaja Karl August Hermann lisab omapoolse kommentaari. Jakob Hurt. Aleksandrikool. Eesti ajalehtede tegevtoimetajate reaktsioonid: Rezoldile vastavad Ado Grenzstein (Olevik), Jakob Kõrv (Valgus), Jaak Järv (Virulane) ja Jaan Nebokat (kes läheb iseäranis isiklikuks) (Kündja). Arvatavasti ka Gustav Soonsein. Valdavalt on käsitletud küll mitte Kaukaasia eestlasi, kuid materjal annab aimu tollasest Eesti ajakirjanduselust, Rezoldi vaadetest ja eluloost. Lisatud 07.11.2016.

1896. Robert Holst. Eestlaste asutused Wenemaal. Ajalehtedes Ristirahva Pühapäevaleht ja Olevik avaldatud pastor Robert Heinrich von Holsti ülevaade eesti asunduste olukorrast Venemaal, mainitud on ligi 100 eri asundust. Lisasin faili hiljem ka Holsti üleskutse asundustele, et nad infot saadaksid, ning infot saatnud allikate loetelu. Tegu on ühe varaseima katsega koostada ülevaadet asunduste kohta. Holsti antud teave põhineb peamiselt asundustest saadud kirjadel. Fail on A3‑formaadis. Täiendatud 04.05.2012.

1899. Jüri Meomuttel. Üleskutse. Ristirahva Pühapäevalehes ilmunud Põhja-Samara kooliõpetaja Jüri Meomutteli üleskutse, et eesti asunikud saadaksid talle oma aadresse, et ta saaks asuda kokku panema asunduste teatmikku. See teatmik ilmus 1900. aastal pealkirjaga Eesti asunikud laialises Wene riigis. Lisatud 04.05.2012.

1900. Wene riigi Ew. Luth. usu koguduste abikassa. Eesti Postimehe Missioni-Lehes ilmunud ülevaade Vene riigi evangeeliumi luteri usu koguduste abikassa tegevusest 1899. aastal seoses eestlastega. Viiteid ja andmeid eesti asunduste kohta. Peterburi kubermang: Teškovo (Teschkowa), Markovo (Markowa), Kolpino, Jamburg (Jamburi). Pihkva (Pihkwa). Omski pastor Blumberg. Omski kubermang: Akmolinski maakond: Kseniemskoje uus eesti asundus (20 peret). Kovaljovo (Kowalewo) koloonia. Tomski kubermang: Orava eesti asundus. Tobolski kubermang: Tara maakond: eesti asundused Jurjevski (Jurgowski), Suur-Selim (Bolsche Selinski), Sulzi (?), Lilleküla (Lilaiski) ja Eesti (Estonski) küla. Jenissei kubermang: Ülem-Sujetuki (Werhai-Sujetuki) eesti asundus. Simbirski kubermang: eesti asundused Tšistoje Polje (Tshistoe Pole) ja Svetloje Osero (Swetloe Osero). Simbirski pastor Leyst. Taga-Kaukaasia: Suhhumi (Suhum-Kale), Linda, Estonia (Estonskaja). Novorossiisk (150 eestlast). Aserbaidžaan: Balaxanı (Balachany). Saratovi kubermang: Novoaleksandrovka (Nowo-Aleksandrowka). Eesti‑ ja Liivimaa kogudused. Lisatud 20.01.2013.

1901. Abikassa 1900. Eesti Postimehe Missioni-Lehes ilmunud ülevaade Vene riigi evangeeliumi luteri usu koguduste abikassa tegevusest 1900. aastal seoses eestlastega. Viiteid ja andmeid eesti asunduste kohta. Narva ringkond: Ostrovi (Ostrowi). Gora (?), Serjetka (?). Novoselje raudteejaam. Simbirski kubermang: Smorodino eesti asundus. Saratovi kubermang: Novoaleksandrovka (Nowo-Aleksandrowka). Taga-Kaukaasia: Suhhumi (75 luterlast); Estonia eesti asundus (Estonskoje) (113 meest ja 103 naist luterlased). Eesti-Maruhha. Soriküla. Stavropoli kubermang: Allmäe (Podgornoje). Pensa pastor Hesse. Kerenski maakonna eestlased. Ufa kubermang: Birski maakond: Turajevka. Samara abipastor Lesta. Omski kubermang: Akmolinski maakonna eestlased. Tobolski kubermang: Tara maakonna eestlased (1700). Tomski–Barnauli kihelkond. Vladivostoki pastor. Blagoveštšensk (Blagoweshtshensk). Habarovsk (Habarowsk). Mandžuuria: Harbin ja Lüshunkou (Port-Arthur), Dalian (Dalni). Kaug-Ida eestlased. Sahhalini saared: Aleksandrovsk: tisler Jakob Willister. Lisatud 20.01.2013.

1902. Abikassa 1901. Eesti Postimehe Missioni-Lehes ilmunud ülevaade Vene riigi evangeeliumi luteri usu koguduste abikassa tegevusest 1900. aastal seoses eestlastega. Viiteid ja andmeid eesti asunduste kohta. Oudova kirik. Teated Eestist. Narva ringkond: Ostrova (Ostrowa). Simbirski kubermang: Smorodino eesti asundus (orel). Peterburi kubermang: Markovo (Markova) eesti kogudus. Saratovi kubermang: Novoaleksandrovka (Nowo-Aleksandrowka). Taga-Kaukaasia: Batumi–Kutaisi kogudus. Eesti asundused Neudorf ja Estonia (Estonskoje). Eestikeelsed jutlused Thbilisi (Tiflisi) linnas. Türgi: Kars: Uus-Estonia (Nowo-Estonskoje) eesti küla (kool, rahvaarv). Aserbaidžaan: Balaxanı (Balahani) abipastor Stamm. Petrowsk (olet. Dagestan: Mahhatškala?). Dagestan: Derbent. Novorossiiski kihelkond: 1000 eestlast, sh. Burna eesti asundus (10 peret). Ufa kubermang: Birski maakond: Dago ehk Hiiumaa eesti asundus. Tšeljabinskisse välja rännanud eestlased. Tveri kubermang: Võšni Volotšoki (Wõini-Wololtshoki) maakond: Nurmekunde (Staroje). Köster Käärik (Kärik). Toržoki (Torshoki) maakond: Vorobjovo (Worobjewo). Omi asundused: Kovaljovo (Kowaljewo) (kõrts, peremeeste arv), Reeveli (Reval ehk Tallinn) eesti küla. Köster-koolmeister Luiga. Tobolski kubermang: Pudene soome-eesti asundus. Köster-koolmeister Aksel Auer. Tomski kubermang: Mariinski maakond: Padelniku (?) küla (väljarändajad Otepää ja Rannu kihelkondadest). Lisatud 20.01.2013.

1904. H. O. Eesti asundused suures riigis. Ristirahva Pühapäevalehes ilmunud üldine ülevaade eesti asundustest Venemaal; refereeritud on Peterburi saksakeelset lehte St. Petersburgische Zeitung. Samasisulise, kuigi veidi teisiti sõnastatud ülevaate andsid ka ajalehed Uus Aeg (22.06.1904) ja Sakala (28.06.1904 ja 01.07.1904). Lisatud 16.01.2012.

1910. W. Seda ja teist tee päält. Postimehes 1910. aastal ilmunud pikem ja üksikasjalikum reisikiri Kaukaasiast. Oletan, et autoriks oli Mihkel Johannes Vunk, kes töötas 1899–1906 Abhaasias Suhhumi lähedal Estonia asunduses kooliõpetajana. Põhja-Kaukaasia mineraalveeallikad ja kuurortid: Pjatigorsk, Kislovodsk (Kislowodsk), Jessentuki, Železnovodsk (Shelesnowodsk). Maastik, mäed, suvitamine, terviseparandus. Kaukasuse mäed: geograafia, loodus. Elbrus, Kazbek (Kasbek), Dõhh-Tau (Dõhtau). Vladikavkaz (Wladikawkas). Terek. Raudtee. Gruusia sõjatee. Kvileti (Kwileti). Teekond, postijaamad. Darjali org. Baidari kuristik. Laviinid. Mleti. Thbilisi (Tiflis). Thbilisi rahvused ja linnapilt. Kreeklased, armeenlased, türklased. Bathumi (Batum). Teeistandused. Popovi teekasvatus. Abhaasia: Suhhumi ja selle ümbrus. Tubakakasvatus. Puuviljakasvatus. Sanatooriumid, suvilad. Vladimiri vene küla. Jakob Mihkelson (Michelson). Suhhumi ja ümberkaudse piirkonna eestlased: Estonia, Alam-Linda, Ülem-Linda, Neudorf. Asunike majanduslik olukord. Virsikukasvatus ja ‑kaubastamine. Asunduste vaimne olukord. Asunduste kooli‑ ja palvemajad. Uue kooli‑ ja palvemaja ehitus Ülem-Lindas. Pastor August Bernhoff. Eesti asunduste usuelu. Joomine, Estonia kõrts, vein, viin. Külalislahkus. Lisatud 01.11.2014.

1911. Asunduste kiriku asja korraldamisest. Peterburi Teatajas 1911 ilmunud kirjutis. Pastorite ahnus. Üleskutse, et kogudused ise oma õiguste eest seisaksid. Lisatud 19.05.2012.

1912. Samuel Sommer. Asundused ja kodumaa raha-asutused. (samas failis ka teine kirjutis: Kodumaa ja asunduste raha-asutuste omawaheline laenukorraldus). Päevalehes ilmunud Samuel Sommeri ülevaade raha-asutuste asutamise olukorrast riigis ja üleskutse Eesti raha-asutustele aidata asunduste raha-asutusi. Samuti meetod, kuidas seda võiks teha. Lisatud 27.04.2012.

1914. Samuel Sommer. Eesti asundused 1913. a. Postimehes ilmunud pikem Samuel Sommeri ülevaade idakandieestlaste asunduste usulisest, hariduslikust, majanduslikust ja poliitilisest elust 1913. aastal. Lisatud 24.04.2012.

1915. C. Reinmann. Eesti elu Krimmis ja Kaukaasias. Peterburi ajalehes Pealinna Teataja ilmunud ülevaade. Väga huvitavaid viiteid vähetuntud asundustele. Osaliselt põhineb see ülevaade Karl Reinmanni uurimisreisil Kaukaasia asundustesse (1914). Krimm: Sõrt-Karaktšora (Sõrt-Karaktschora), Kontši-Šavva ehk Krasnodarka (Kontshi-Shawa), Kijat-Orka ehk Upornoje, Džurtši ehk Pervomaiskoje (Dshurtshi), Utškuju-Tarhan ehk Kolodeznoje (Utshkuju-Tarhan), Samruk ehk Beregovoje, Boz-Goz ehk Vesennevka (Bos-Kos), Džaga-Kuštši ehk Ohhotnikovo (Kutschi). Krimmi ostuasundused (kus maa on välja ostetud) ja rendiasundused (kus maad renditakse). Eestlased Krimmi linnadest: Jevpatorija (Eupatoria), Saki, Bahtšisarai (Bahtshissarai), Karasubazar ehk Bilohirsk (Karasubasar), Sevastopol (Sewastopol), Jalta, Kertš (Kertsh). Kaukaasia suuremad asundused: Punase-Lageda, Jermolovka (Jermolowski), Sulevi (Sulewi), Salme, Alam-Linda, Ülem-Linda, Neudorf, Estonia, Uus-Estonia (Uue-Estonia), Pirembel (Perembell), Livoonia (Liwonia), Maruhha (Marucha), Hussõ-Kardonik (Soriküla), Allmäe, Eesti-Haginsk (Kalmuka). Väiksemad asundused Kaukaasias: Vardane (Wardani), Nahhip ehk Aibga (Nahip), Uue-Troitski, Jevdokimovka (Jewdokimowka), Trotševski (Trotschewski), Pshu, Burna (Singelei), Kaana ehk Kanovo (Kanowa), Petrovka (Petrowka). Krimmi ja Kaukaasia laulupeod 1914. Krimm: Tauria Eesti Hariduse selts: asutamine, tegevuse algus märtsis 1914, eestseisuse asukoht Sõrt- Karaktšoras. Tauria Eesti Majanduse ühisus. Tauria Eesti Hariduse seltsi haruselts Kontši-Šavvas. Liikmete arv. Tauria Eesti Hariduse seltsi korraldatud üritused 1914. Seltsi oma maja ehitus. Loetelu Krimmi asundustest, kus on eesti rahvaraamatukogud, laulukoorid, puhkpilliorkestrid, keelpilliorkester. Ajalehtede lugemine Krimmi asundustes. Karskuse küsimus Krimmis. Nende Kaukaasia asunduste loetelu, kus on olemas: laulukoorid, näiteseltsid, pasunakoorid, keelpilli- jm. orkestrid, registreeritud seltsid (koos nimedega), seltsimajad. Bakuu eesti selts. Thbilisi eesti selts. Ajalehtede lugemine Kaukaasia asundustes. Karskuse küsimus Kaukaasias. Plaan korraldada Põhja-Kaukaasia asunduste laulupidu. Allmäe perede arv. Eestlased Kaukaasia linnades, vähene eestlus linnades ja selle põhjused. Krimmi ja Kaukaasia kooliõpetajate ühinemine. Lisatud 17.05.2012.

1915. August Nigol. Reisi muljed. Ligikaudu sama tekst ilmus oktoobris 1916 Päevalehes osana pastor Nigoli ülevaatest „Meie asunikkudest” (siin samuti digiteeritud). Päevalehes 1916 ilmunud tekst on asunduste andmete aspektist tõenäoliselt täpsustatud, kuid võrreldes käesolevaga on sealt ka mõned laused ja lõigud välja jäetud (nt. pastor Girgensohni kohta). Peterburi kubermang: Oudova, Strjakova, Domkino, Jamburg. Krimm: Kontši-Šavva, Sõrt-Karaktšora, Džurtši, Tarhan, Samruki. Tõnisson. Johan Leinberg (prohvet Maltsvet). Põhja-Kaukaasia: Eesti-Haginsk, Livoonia, Allmäe, Eesti-Maruhha, Soriküla. Taga-Kaukaasia: Uus-Estonia. Kars. Abhaasia: Estonia, Ülem-Linda, Alam-Linda. Salme, Sulevi. Krasnodari krai: Punase-Lageda (Estosadok). Muud eestlaste asupaigad: Kaana, Neudorf, Bakuu, Thbilisi, Suhhumi. Adler. Getšripš ehk Leselidze ehk Jermolovsk (siin „Jermolowka”). Tuapse. Kaupmees Uulberg (Torgovaja). Kaupmees Mihkelson (Suhhumi). Kaupmees Sass (Adler). Kaupmees Kratsov (Jermolovsk). Aednik Kõverik (Tuapse). Lisatud 15.05.2012.

1915. August Nigol. Krimmi ja Kaukasia reisilt. (Skaneeritud PDF koos tekstiga). Postimehe kirjandus‑ ja kunstilisas Virmalised järjeloona ilmunud reisikiri pastor Nigoli reisist Krimmi ja Kaukaasiasse. Kirjeldatud on Krimmi ja Kaukaasia asundusi ühekaupa. Fotod: Livoonia külavalitsuse maja. Estonia koolimaja Suhhumi lähedal. Sulevi asunduse koolimaja Sotši maakonnas. Prohvet Maltsveti sugulased Tarhani külas Krimmis. Lisaks huvitavad viited Kaukaasia eestlaste asupaigale „Mihhailovka” ja mõni aasta varem Bakuu kandis asutatud eesti asundusele. Lisatud 20.04.2012.

1916. Mis tuleks Krimmi ja Kaukasia Eesti asunikkudel oma tulewiku kindlustamiseks ette wõtta? Peterburi ajalehes Pealinna Teataja ilmunud ettepanek Krimmi ja Kaukaasia eestlaste seltsi‑ ja kultuurielu tugevdamiseks: asutatagu rahvamajasid, asutatagu rahaasutusi, asutatagu iseseisvad eesti kogudused. Ettepanek asutada Krimmis Tauria Eesti Pauluse kogudus. Ettepanek luua Taga-Kaukaasia eestlaste kogudus Suhhumisse; Põhja-Kaukaasia eesti kogudus Allmäele (või jääda Stavropoli või Vladikavkazi või Suhhumi alla). Lisatud 19.05.2012.

1916. August Nigol. Kahe uue Eesti koguduse asutamisest. Postimehes ilmunud pastor Nigoli artikkel kahe uue koguduse asutamisest,hõlmaksid Vologda eestlasi (Oparino kogudus) ja Kaukaasia eestlasi (Suhhumi kogudus). Vologda piirkonna ja Kaukaasia eestlaste tähtsamate elukohtade loetelu. Viide Kaukaasia Dubovka asundusele. Lisatud 16.01.2012.

1916. August Nigol. Kaukaasia eesti koguduse asutamisest. Postimehes ilmunud pastor Nigoli kirjutised seoses Kaukaasia eestlaste Püha Pauluse koguduse asutamisega Suhhumisse. Koguduse asutamise vajadus (Kaukaasia eestlaste laialipillutatus koguduste vahel, saksa pastorid jm.). Asukoha põhjendused. Koguduse õpetaja plaanitavad kohustused. Kirikunõukogu (saadikute arv asunduste kaupa). Koguduse ülalpidamine asunduste kaupa. Kaukaasia eesti asundused: Allmäe, Eesti-Haginsk, Livoonia, Suhhumi linn, Punase-Lageda, Uus-Estonia, Maruhha, Soriküla (Hussõ-Kardonik), Salme, Sulevi, Alam-Linda, Ülem-Linda, Estonia, sakslaste asundus Dubovka. Allakirjutanud: M. Tilk (Alam-Lindast), August Martin ja Mihkel Kaares (Ülem-Lindast). H. Knuut ja J. Pint (Estoniast). J. Niinemägi ja Jakob Mihkelson (Suhhumist). Pastor August Nigoli koostatud koguduse põhikirja eelnõu. Pastor August Nigoli märkused Kaukaasia koguduse asutamise kohta; soovitus asjaga mitte viivitada. Põhjendused, miks Suhhumi on koguduse keskuse jaoks parim asukoht. Eesti perede arv Kaukaasias (1000). Nigoli hinnang sellele, kui suur on Kaukaasia eestlaste vara kokku (vähemalt 7 miljonit rubla). Lisatud 21.02.2015.

1916. August Nigol. Arhangelskist Karssi. Postimehes avaldatud pastor Nigoli ülevaade suvisest reisist Arhangelskisse, Vologda ja Kaukaasia eesti asundustesse. Samal teemal ilmus Päevalehes oktoobris ja novembris 1916 järjeloona pastor Nigoli pikem kirjutis „Meie asunikkudest”, kus on sama teave pisut pikemalt ja lisaks ka pikem ülevaade tema eelmise reisi kohta. Lisatud 16.02.2012.

1916. August Nigol. Meie asunikkudest. Päevalehes ilmunud pastor Nigoli pikem ülevaade kahest reisist (1915 ja 1916 suvel) eesti asundustesse Venemaal. Ligikaudu sama sisuga, kuid mitte sama tekst ilmus 1915 Pealinna Teatajas pealkirjaga „Reisi muljed”; selle tekstiga võrreldes on siin nii täpsustusi kui ka väljajätteid. Põhjalikult on käsitletud Krimmi, Kaukaasia ja Vologda kubermangu asundusi, põgusamalt ka Arhangelski eestlasi ning Kostroma ja Jaroslavi kubermangu asundusi. Eestlaste arvud asundustes Venemaal (luteri abikassa statistika järgi). Asunduste-reis 1915. Krimm: Kontši-Šavva, Sõrt-Karaktšora, Džurtši, Tarhan, Samruk. Tõnisson. Johan Leinberg (prohvet Maltsvet), Gustav Malts. Miina Reining (Miina Renning) (surm ja matus). Simferopol: eestlased, pastor Hörschelmann. Krimmi asunduste majanduslik ja hariduslik järg. Põhja-Kaukaasia: Eesti-Haginsk, Allmäe, Livoonia, Eesti-Maruhha, Soriküla (Hussõ-Kardonik). Taga-Kaukaasia: Punase-Lageda (Estosadok). Salme, Sulevi, Alam-Linda, Ülem-Linda, Estonia, Uus-Estonia. Karsi ümbrus, loodus. Teised rahvad Karsi ümbruses. Reis Karsist Suhumi. Kaukaasia eestlaste majanduslik järg, usuelu, seltsielu. Asunduste-reis 1916: teekonna kirjeldus, juhtumised reisil. Tuapse pommitamine. Ernst Uibo surm. Tuapse eestlane Kõverik. Laulatus rongis. Arhangelsk: linn ja eesti kogukond. Pastor M. J. Eisen. Vologda kubermangu eesti asundused Nikolski maakonnas. Starovetšerskaja, Oparino, Almež?, Moloma, Palometsa, Permassi. Nikolsk. Jaak Naaber. Vologda asunike ajalugu. Vologda olud. Kostroma ja Jaroslavi kubermangu eestlased: Ljubimi kreis, Danilovo kreis: Kreppenbach. Uglitši kreis: Bolšoje Selo. Romano-Borissogleb. Kinešma kreis: Prudovka. Antropovi jaam. Jaroslav. Rõbinsk. Kamenka asundus. Kooliõpetaja Normann. Lisatud 16.02.2012.

1917. August Nigoli teated selle kohta, mis asundusi ta kavatseb 1917. aasta suvel külastada ja mis kuupäevadel. Lisatud 14.05.2013.

1917. August Nigol. Eesti asundustele. Postimehes avaldatud pastor Nigoli kiri, milles ta teeb ettepaneku seoses Venemaa asunike eesti rahvuslike koguduste asutamisega ja nende territoriaalse jaotusega. Algne ettepanek (juulis) oli 13 kogudust. Juulis ja augustis käis Nigol Venemaa asundustes ning oktoobris esitas ta uue ettepaneku (10 kogudust). Täiendatud 14.05.2013.

1920. August Nigol. Töö wälises Eestis 1918. Ajalehes Vaba Maa postuumselt avaldatud pastor Nigoli (1877–1918) viimane kiri Eesti ajalehtedele, mis oli saadetud suvel 1918 tema Venemaa-reisilt, umbes kuu aega enne tema mõrvamist Permis. Kirjast saab aimu, kuidas algas pastor Nigoli teekond läbi äsja bolševistlikuks saanud Venemaa. Pastor August Nigol. Tema visioon eesti asunduste ühendamise ja korraldamise kohta, asunduste nõukogu ja asunduste kapitali loomine. Nigoli viimase Venemaa reisi algus: lahkumine Soomest, liikumine Tallinnast Tartusse ja sealt Pihkvasse, siis Peterburisse. Teel talle tehtud takistused. Vologda. Jaroslavli kubermang: Ljubimi (Ljubini) maakond: Pretšistoje ja Skalino eesti asundus ja sealsed olud. Eesti asundus Jaroslavli kubermangu Danilovi maakonnas. Venelaste kadedus ja viha eesti asunike töökuse vastu. Vologda kubermang: Vologda maakond: Norobovo (Norbowa) vald: eesti asundused: Kurjakino (Kuräkino; 20 peret) ja Korzilka (Korsilka; 12 peret). Taas venelaste kadedus ja kiusamine. Toimetuse märkus pastor Nigoli mõrvamise kohta eesti enamlaste poolt. Lisatud 03.05.2013. Aitäh viite eest hr. Vambola Rollile.

1963. Õp. Nigoli viimasest Venemaareisist. Ilmus Ameerika eestlaste ajakirjas Meie Tee, 7‑8/1963 (autori nimeta). DjVu. Pastor August Nigol ja tema viimane reis Venemaale. Robert Anier. Vennad Hirsch. Tamm. Rull. Hanschmidt. Paul Triik. Kamenka. Kinešma. Mologa. Lisatud 11.01.2013.

1973. 200.000 väliseestlast Vene türannia haardes. Ilmus Ameerika eestlaste ajakirjas Meie Tee, 3‑4/1973; autoriks märgitud „Observer”. DjVu. Ülevaade Eesti NSV ajakirjas Kultuur ja Elu ilmunud Ri­chard Majaku kirjutisest Venemaa eestlaste kohta. Sellel põhinev arutelu selle kohta, kui palju jäi eestlasi Nõukogude Venemaale. Ri­chard Majak. August Štšerbakov. Arnold Raud. Eduard Päll. Kristjan Kure. Süvalo. Vakman. Saviauk. Selma Jänes-Arro. Robert Bach. Artur Vettik. Leo Laukki. A. Leiner. J. Jürna. N. Puusepp. N. Karotamm. A. Pressmann. J. Laube. V. Müürsepp. H. Moosberg. L. Roots. V. Reimann. Leningradis paiknenud kool, kus valmistati ette eestlasi spioonitegevuseks. Lisatud 11.01.2013.

PETERBURI EESTI HARIDUSE SELTSI ASUNDUSTE OSAKOND

1914. Eesti asunikkudele. Peterburi Teatajas ilmunud Peterburi Eesti Hariduse Seltsi asunduste osakonna eestseisuse palve aidata asunduste kohta andmete kogumisel. Lisatud 27.04.2012.

1914. Asunduste tundmaõppimine. Peterburi Teatajas ilmunud kirjutis. Peterburi Eesti Hariduse selts. Asunduste osakond. Otsus asuda kavakindlalt idakandiasundusi uurima. Karl Reinmann. Asunduste uurimise retk Kaukaasiasse 1914. Palve asunikkudele, et nad kaasa aitaksid. Lisatud 17.05.2012.

1914. Lõunaasunduste uurimisele. Peterburi Teatajas ilmunud teade selle kohta, et Karl Reinmann sõidab Peterburist Kaukaasiasse eesti asundusi uurima. Lisatud 27.04.2012.

1915. Petrogradi Eesti Hariduseseltsi Asunduste Osakonna tegewusest 1914. a. Peterburi ajalehes Pealinna Teataja järjeloona ilmunud ülevaade Petrogradi Eesti Hariduse seltsi asunduste osakonna tööst 1914. aastal. Peterburi Eesti Hariduse selts: asunduste osakond. Seltsi uus põhikiri (1907). Seltsi tegevuse laiendamine kogu Peterburi kubermangule. Uue seltskondliku voolu tekkimine idakandiasundustes. Haruseltside tekkimine. Asunduste esindajate koosolek (1910). Asunduste laulupidu Narvas 1912. Asunduste uurimise alustamine. Krimmi ja Kaukaasia eesti asunduste laulupidu Suhhumis 1914. Karl Reinmann ja tema uurimisretk Kaukaasia eesti asundustesse. Karl Reinmanni pikem sellekohane käsikiri (!). Kavatsus teha ankeetküsitlus asunduste uurimiseks. Asunduste osakonna tegevus asunduste toetamisel. Laulupidu Luuga maakonnas Mjasnikova Goras (1914). Krimmi laulupidu Sõrt-Karaktšoras (1914). Asunduste osakonna esindaja August Vares. Laulupidude rahvakoosolekud (asunduste päevad). Lõunaasunduste kooliõpetajate ühinemine ja koosolekud Abhaasias: Suhhumis ja Estonias. Annetused asunduste osakonnale. Lisatud 17.05.2012.

1915. Karl Reinmanni uurimisreisi lühiülevaade: vt. ülalpool.

1916. Asunduste tundmaõppimine. Peterburi ajalehes Pealinna Teataja ilmunud teade selle kohta, et asundustesse on saadetud 200 küsitluslehte, kuid vastamine on olnud loid. Lisatud 17.05.2012.

ASUNDUSTE HARIDUSOLUD JA KOOLIÕPETAJAD

1910. E. L. Kooliõpetajate nõutamine asundustes. Peterburi ajalehes Pealinna Teataja ilmunud kirjutis, milles autor teeb ettepaneku asutada keskus asundustesse kooliõpetajate värbamiseks. Lisatud 19.05.2012.

1911. Asunduste kooliõpetaja ja kirikliste talituste küsimus. Peterburi Teatajas ilmunud kirjutis. Lisatud 19.05.2012.

1911. Mis Eesti asunikkude hariduse asja edendamiseks teha tuleks. Peterburi Teatajas ilmunud kirjutis. Eesti karskusseltside kesktoimkond. Peterburi kubermangu eestlaste seltsid ja ühisused. Peterburi Keskpõllumeeste selts. Peterburi Eesti Hariduse selts. Asunduste osakond (jaoskond). Üleskutse seada ametisse eraldi asjaajaja, kes aitaks asunduste haridusseltse asutada ja toetada. Lisatud 19.05.2012.

1914. Kibe tõde asunduste oma kooliõpetajate seisukorrast (Kiri Oudowa maakonnast). Peterburi Teatajas ilmunud kiri Peterburi kubermangu Oudova maakonna kooliõpetajate jm. asunduste kooliõpetajate olukorrast. Peterburi kubermangu kooliõpetajate aastapalkade võrdlus. Muud olud. Töökohustused. Oudova maakond. Mjasnikova Gora. Zadorje. Domkino. Strjakovo. Dubnitsa. Kudrovo. Luuküla. Pihkva Zaretšje (Saaritsa). Voškovo. Lomovo. Lavina. Svarets. Võtškovo. Beškovo. Lisatud 19.05.2012.

1914. Mõni sõna asunduste kooliõpetajate seisukorra üle. Peterburi Teatajas ilmunud kirjasaatja agogi ülevaade kooliõpetajate olukorrast ja elust asundustes. Kooliaasta kestus Krimmis ja Kaukaasias. Asunduse kooliõpetajate kohustused. Kooliõpetajate tagakiusamine asundustes. Uue kooliõpetaja otsimine Abhaasia Estonia asundusse. Kooliõpetajate koosolek Suhhumi laulupeol. Lisatud 27.04.2012.

1914. W. K. Asunduste kooliõpetajate ühinemisel. Peterburi Teatajas ilmunud artikkel. Asunduste köster-kooliõpetajate olukord ja ühinemise perspektiivid. Krimmi ja Kaukaasia kooliõpetajate ühinemine; samalaadne liikumine Peterburi kubermangus. Lisatud 19.05.2012.

1914. August Lukas. Asunduste kooliõpetajatele. Postimehes ilmunud Krimmi Kontši-Šavva kooliõpetaja kiri. Kooliõpetajate nõupidamine Krimmi ja Kaukaasia asunduste laulupeol Suhhumis 1914. Laulupeojärgne kooliõpetajate nõupidamine Abhaasias Estonia asunduses (1914). Krimmi ja Kaukaasia kooliõpetajate keskkorralduse loomine. Korraldav komisjon: Karl Reinmann (Reiman). J. Toom. August Lukas. Palve asunduste kooliõpetajatele ja asunikele saata andmeid kooluolude kohta. Lisatud 19.05.2012.

OPTEERUMINE EESTISSE

1920. Opteerimise kommisjoni esimehe hra Kartau jutul. Postimehes ilmunud ülevaade opteerumise seisukorrast juuni algul 1920. Tegutsemise olud. Eesti Vabariigi esindajatele ja Venemaa eestlastele tehtavad takistused. Moskva Kontroll-Opteerimise Komisjoni esimees Kartau. Tšitšerin. Lenin. Moskvas arreteeritud eestlased Põrk, Jürvetson, Kauba, Piir. Eestlaste varade natsionaliseerimine. Lisatud 25.02.2015.

1920. Asunikud kergendawad opteerimise kommisjoni tööd. Päevalehes ilmunud sõnum Eestisse opteerumise oludest Venemaal. Optantide liikumise takistamine. Asunike initsiatiiv opteerumisel. Lisatud 14.05.2013.

1968. Ilmar Arens. Tsheka takistas kuulduste abil eestlaste opteerumist. Stockholmi Eesti Päevalehes ilmunud ülevaatekirjutis eestlaste opteerumise kohta, keskendutud on Peipsi-taguste alade eestlastele. Eestlaste arv Venemaal ja lähi-Venemaal; muid arvandmeid. Kirjutise autor Ilmar Arens käis 1940. aastatel Ingerimaal ja Oudovamaal eesti asundusi kaardistamas; võib eeldada, et siin käsitletud andmed pärinevad suuresti tema enda märkmetest. Oudovamaa: Domkino, Trääkova (Strjäkova), Beškovo (Beshkova), Võtškovo (Võtshkova). Lisatud 25.02.2015.

PÕHJA-KAUKAASIA

1865−1876. K. A. Kirjad Krimmist ja Kaukaasiast. Perno Postimehes ja Eesti Postimehes avaldatud Karel Albeti (algse nimega Karl Hail Tartumaalt Kavastust) kirjad Krimmist ja Kaukaasiast. Põhja-Kaukaasia. Krimm. Džurtši (Pervomaiskoje). Kasinka (Kazinka). Allmäe. Väljarändamine Krimmist Kaukaasiasse. Kasinka palve‑ ja koolimaja valmimine. Allmäe küla asutamine. Kasinka ja Allmäe külade elanike arv. Prohvet Maltsvet. Hans Senne (Järva-Jaani khk Metstaguse vd). Mihkel Taller (Peetri khk Vodja vd). Jüri Kalmus (Kodavere khk Alatskivi vd). Viljahinnad. Pastor August Doll. Lisatud 16.01.2012.

1866−1870. August Doll. Kirjad Kaukaasiast. Stavropoli pastori August Jakob Westrén-Dolli kirjad ja teated Stavropoli piirkonnast Eesti Postimehes. Põhja-Kaukaasia: Stavropol, Kasinka (Kassinka, Aestikülla, Äestikülla), Kaana (Kana), Allmäe (Alt-mäe). Krimm. Krimmi eestlaste maakuulajad Kaukaasias suvel 1865. Esimeste eestlaste kolimine Krimmist Põhja-Kaukaasiasse Stavropoli piirkonda (detsember 1865). Krimmist lahkumise põhjused. Teekond Krimmist Kaukaasiasse. Eestikeelsed luteri jumalateenistused Stavropolis. Dolli palve saata Kaukaasia uusasunikele kooli‑ ja palvemaja ehitamiseks raha. Eestlaste (70-80 peret) asumine Kasinka orgu ja Kasinka küla asutamine (suvel 1866). Ülejäänud eestlased (25 peret) jäid 1866 kokku sakslastega ja asusid mujale (ilmselt Kaana külla). Pastori külaskäik Kasinkasse ja sealsed olud. Kasinka surnuaia pühitsemine (august 1867). Kasinka kooli- ja palvemaja ehituse algus (28. mail 1867) ja valminud hoone sisseõnnistamine (26. novembril 1867). Kooli‑ ja palvemaja kirjeldus. Esimese koolmeistri saabumine Hiiumaalt (suvel 1868). Kuue pere saabumine Pärnu lähedalt. Eestlaste pidev juurdetulek. Petetud ootused. Kasinkas 1869 hinnanguliselt 150 peret või rohkem. Hiiumalt 15 pere saabumine Stavropoli augustis 1869. Uus eestlaste küla Allmäe ja selle asutamine. Halb vesi Allmäe kaevudes. Jõhvi kihelkonnast 332 eestlase saabumine Stavropoli juuni algul 1870 ja asumine Allmäe külla. Veel kümnekonna eestlase (muudest kihelkondadest) asumine Allmäe külla (1870). Mõne eestlase tagasipöördumine mõnikümmend kilomeetrit enne Kasinkasse jõudmist. Allmäelaste soov alustada suvel 1871 omaenda kooli‑ ja palvemaja ehitust. Aastal 1870 Kasinkas üle 400 elaniku, Allmäel üle 500 elaniku. Peale nende 8 peret eraldi asunduses Kasinkast 15 km kaugusel. Stavropoli linna eestlased: teenijad ja käsitöölised. Täiendatud veel ühe kirjaga 09.01.2015.

1867. Sõnumid Kasinka eesti asunike kohta. Eesti Postimehes ja Perno Postimehes avaldatud sõnumid Kasinka eesti asunike kohta. Põhja-Kaukaasia. Kasinka (Kazinka). Kaana (Kanovo). Krimmist Kasinkasse välja rännanud eestlased. Kaanasse edasi rännanud eestlased. Kasinka eestlaste elu-olu ja palve neid rahaliselt aidata. Lisatud 16.01.2012.

1867−1870. Sõnumeid väljarändamisest Eesti Postimehes ja Perno Postimehes. (Peamiselt katsetest minna Põhja-Kaukaasiasse.) Samara eestlased (1867). Väljarändajad Hiiumaalt laevaga Peterburis (1867): kavatsus asuda Stavropoli kubermangu; hiidlaste väljarändamise taust; Siim Vakko (Vakku) Vaemla vallast; Peterburi pastor Laaland; annetused Hiiumaa väljarändajatele; hiidlaste tagasisaatmine ja nende uus katse Peterburi kaudu välja rännata. Väljarändajad Läänemaalt Haapsalu piirkonnast (1868): minek Peterburgi; Läänemaa väljarändajate majutamine ja toitmine; uued Läänemaalt väljarändajad Narvas ja nende tagasisaatmine. Petised. Väljarändamise tuhin Järvamaal (1869). Teated hiidlastelt Kaukaasiast Stavropoli kubermangust (1869): Madis Paakspuu (Paakspu) ja Joh. Jõgisson (Jõggison) Käina kihelkonnast. Stavropoli pastor Doll ja tema hoiatus Kaukaasiasse minemise eest; Kaukaasia kuberneri teade, et maad enam ei ole. Eesti väljarändajad Peterburis (1869): haigused, vargused, 236 väljarändaja surm Peterburis. Väljarändajate tagasitulek Peterburist. Väljarändajad Pärnu maakonnast: Juhan Abels perekonnaga Riias, perekonna tagasitulek. Väljarändajad Tallinnas (1869): laeva ootamine, laager Lasnamäel, rakendamine hooajatöödele, haigused, majutamine, tagasisaatmine. Hulgaline väljarändamine Jõhvist ja Iisakust (1870). Täiendatud 09.01.2015.

1869. Maenitsuse sönna köige Eestiwendadele Kaukasuse wäljarändamisest. Eesti Postimehes avaldatud manitsus Kaukaasiasse väljarändamise kohta. Väljarändamine Põhja-Kaukaasiasse. Massiliselt Peterburgi jõudnud eesti väljarändajad. Peterburi pastor Laaland. Teekond ja teekulud Peterburist Stavropoli. Lisatud 16.01.2012.

1869. Mihkel T. kiri Samara kubermangust. Eesti Postimehes avaldatud kiri Samara kubermangust. Arvan, et autor oli Vastseliina khk.‑st Samarasse rännanud Mihkel Tember (sünd. 1845). Lõuna-Samara eestlased: Novouzenski maakond: Lifljandka asundus. Põhja-Kaukaasia. Kasinka (Kazinka). Väljarändajad Keila kihelkonnast (1869). Väljarändajate teekond Eestist Saratovisse. Asuniku teekond Samara kubermangust Stavropoli. Kohalikud rahvad Lõuna-Venemaal. Koolera Kasinka asunduses. Elu-olu Kasinkas. Viljasaak Lifljandka külas. Mainitud on ka u. 27 km Kasinkast loodes, läänes või edelas paiknenud asulat, kus elas eestlasi (kirjelduse põhjal ei ole võimalik väga hästi kindlaks teha, millise asulaga oli tegu). Lisatud 16.01.2012.

1871. Väljarändamise kohta. Eesti Postimehes avaldatud arvamuslugu ja kirjad väljarändamise kohta. Väljarändamine Lõuna-Eestist Kaukaasiasse. Põhja-Kaukaasia. Stavropol. Väljarändajad Põltsamaa khk Pajusi ja Tapiku vallast (1869−1871), Adavere vallast ja Imavere vallast. Väljarändamiseks valmistumine Põltsamaa kihelkonas. Väljarändamise põhjused. Tagasitulnud väljarändajad ja nende teated. Väljarändajad Pihkva kubermangus. Professor Dölleni kiri Harkovist. Kaukaasiast häda sunnil Ukrainasse tulnud eesti väljarändajad. Haigused. Lisatud 16.01.2012.

1873. Kiri Stavropoli kubermangust. Perno Postimehes ja Eesti Postimehes ilmunud teade Põhja-Kaukaasiasse väljarännanutest. Stavropoli kubermang. Kasinka (Kazinka). Allmäe. Väljarändajad Pärnu kihelkonnast ja Sauga vallast (teadaolevalt perekonnad Herm, Mellikov ja Sarapuu — oletan, et selle kirja autor võis olla Peeter Mellikov). Ebaõnnestunud edasirändamine Pjatigorski piirkonda. Lisatud 16.01.2012.

1880. E. H. kirjad Põhja-Kaukaasiast. Ristirahva Pühapäevalehes. Stavropoli piirkond. Külmad ilmad ja olud. Lisatud 16.01.2012.

1881−1882. J. A. Kaukaasiast (Urupi jõe äärest). Ristirahva Pühapäevalehes 1881−1882 avaldatud kirjad Kaukaasiast Livoonia külast. Põhja-Kaukaasia. Urupi jõgi. Ilmad. Saak. Livoonia perede arv. Lisatud 16.01.2012.

1882−1884. Kirjad Stavropoli kubermangust ajalehtedes Eesti Postimees ja Virulane: autorid M. A. H. (Eesti-Haginsk), Karel Nõmm (Allmäe) ja J. H. S. (Stavropol). Informatiivne Põhja-Kaukaasia eesti asunduste loetelu (7 asundust): Allmäe, Maruhha (Mawrucha), Soriküla (Hussakartanik), Livoonia (Urupi), Burna (Singeleisk), Kaana (Kaanow), Eesti-Haginsk (Chachinskoje ehk Liventhal). Nende asunduste elanike tegevus ja elatus. Eesti-Haginsk: asunike saabumine, ilmaolud ja viljasaagid, hinnad, väljarändajad Jõhvist ja Põltsamaalt; loodusolud; perede arv; maaolud; Eesti-Haginski palvemaja valmimine ja pühitsemine. Allmäe: koolmeister Karel Nõmm, tema varasem elulugu ja teenistuse algus, Allmäe asunike olud. Livoonia asunikud ja koolmeister. Pastor Karl Treufeld. Lisatud 16.02.2012.

1882−1901. J. P. kirjad Eesti-Haginskist. Ristirahva Pühapäevalehes ilmunud koolmeister Juhan Petersoni kirjad. Kaukaasia: Medvežje maakond: Eesti-Haginsk. Stavropol. Eesti-Haginski palvemaja ja koolimaja. Palvemaja sisseõnnistamine (november 1883). Koolimaja sisseõnnistamine (november 1891). Eesti-Haginski kõrts. Ilmad. Saak. Viljahinnad. Põllupidamine. Kurgutõbi. Sarlakid. Belaja Glina. Pastor Karl Treufeld. Rändamine Eesti-Haginskist mujale (Taga-Kaukaasiasse). Burna asundus (?). Hans E. ja Mihkel E. Kabala vallast. Ann Sark (Peet Sark’i tütar, Liivimaa kubermangust). Koolimaja vooderdamine (1894). Uue koolmeistri tulek (1894). Eesti-Haginski saksa perede arv ja nurin, nagu takistaksid eestlased nende laste koolitamist. Täiendatud 03.05.2012.

1883. Juhan Bökler. Kiri Kaukasiast. Ajalehes Sakala ilmunud Põhja-Kaukaasia Livoonia kooliõpetaja Juhan Bökleri pikem ülevaade Livoonia küla ajaloost, elukorraldusest ja põllutöödest. Põhja-Kaukaasia. Kasinka küla asutamine 1866. Kodavere kihelkonnast pärit väljarändajad Krimmist. Väljarändajad Hiiumaalt ja Jõhvi kihelkonnast. Allmäe küla asutamine. Livoonia küla asutamine 1874. Livoonia küla: maaolud, veeolud, ilmaolud, ajalehtede lugemine, hooned ja nende ehitamine. Livoonia palvemaja ja surnuaed. Põhjalik kirjeldus põlluharimise ja karjapidamise kohta: maaharimine, sahad, viljad ja nende külvamine, hein, vilja koristamine, peksmine ja puhastamine. Vargused. Karjapidamine: veised, vasikad, hobused, lambad. Loomade ja inimeste haigused, sh. malaaria, sarlakid. Vankri ehitus. Venelaste külad. Tatarlaste külad. Tatarlaste rõivastus ja eluviisid. Küttematerjal. Leivategu. Lisatud 15.04.2012.

1884. N. R. Kaukaasiast. Liiwentali koloniist. Ajalehes Valgus ilmunud lühike kiri (et mainitud on kolooniat, on kiri tõenäoliselt saadetud Livoonia asundusest, millel olid tollal koloonia õigused). Põhja-Kaukaasia: Livoonia. Viljahinnad. Uute asunike saabumine. Soojad riided. Lisatud 16.02.2012.

1885. Lühike kiri Põhja-Kaukaasiast „Liiwentali külast” ajalehes Valgus. Seda külanime võisid tollal kanda nii Livoonia asundus kui ka Eesti-Haginsk (kummast kiri on, ei ole päris selge). Põhja-Kaukaasia. Eestlaste suhted venelaste ja sakslastega. Õnnetu juhtum uuel aastal. Eestlaste lugemisvara ja koorilaul. Lisatud 16.02.2012.

1885. Kiri Põhja-Kaukaasiast (võimalik, et Eesti-Maruhhast) ajalehes Valgus. Sakslased Põhja-Kaukaasias. Mennoniidid. Katoliiklased. Vene kasakad. Tatari rahvad (karatšaid, kabardiinid ja osseedid). Hobusevargused eestlastelt. Väljarändajad Tartumaalt Kavastu vallast. Kasinka. Maruhha. Viljasaagid. Põllupidamine. Viljahinnad. Veeolud. Lisatud 16.02.2012.

1885. J. A. K. Stawropolist. Ajalehes Sakala ilmunud kiri Stavropolist (arvatavasti täpsemalt Stavropoli kubermangust). Põhja-Kaukaasia: Stavropoli kubermang. Kirjast ei selgu täpselt, kust see saadetud on, kuid viide Stavropolile tähendas 1885 arvatavasti Allmäed või Eesti-Haginskit (vähem tõenäoliselt Kaanat või Livooniat). Ilmad. Viljahinnad. Uute eesti perede tulek (1884). Pärnumaalt pärit soldat, kes meelitas uusi asunikke Vitebski kubermangu lahkuma ja tee peal tappis nende loomad. Lisatud 06.05.2012.

1885. Wäljarändajatest. Eesti Postimehes ilmunud lühike sõnum 630 eestlasest, kes Põhja-Kaukaasiasse rännates jäid Voroneži linna pidama ja ei saanud enam edasi rännata. Teised, Tosna kaudu väljarändajad Põltsamaalt. mõju. Lisatud 04.06.2012.

1885. Kaukasusest. Liventhali asutusest. Eesti Postimehes ilmunud kaks kirja Livoonia asunduse köster-kooliõpetajalt. Põhja-Kaukaasia: Livoonia (Liventhal). Eestlaste saavutused Livoonias: kirik, koolimaja, kohtumaja, vaimuharidus. Raamatud ja ajalehed. Eestikeelne kool. Ilmad. Põud ja vihm palvetamise tulemusel. Viljasaagid. Lisatud 04.06.2012.

1886. Kaukaasiast Chaginska Eesti külast. Ajalehes Valgus avaldatud lühike kiri Eesti-Haginskist. Põhja-Kaukaasia: Eesti-Haginsk (Chaginska). Ilmad. Viljasaak. Koolmeistri puudumine. Ajalehed. Lisatud 16.02.2012.

1886. Teade Stavropoli kubermangust. Ajalehes Sakala ilmunud ühelauseline sõnum Stavropoli kubermangust selle kohta, et Stavropoli kubermangust saadetakse eestlasi Karsi piirkonda. Põhja-Kaukaasia: Stavropoli kubermang. Allmäe. Kars: Uus-Estonia. Viide 700 eestlase saatmisele on ilmselt eksitus (Uus-Estoniasse läks 1886. aastal 282 inimest). Lisatud 06.05.2012.

1886−1887. Palwe-kiri Kaukaasiast. Ristirahva Pühapäevalehes ja Sakalas 1886 ilmunud abipalve Eesti-Haginski külast näljahäda teemal ning 1887 avaldatud tänukiri (mille autor on arvatavasti Hindrek Herm) ja olukirjeldus. Põhja-Kaukaasia. Eesti-Haginsk. Allmäe. Vladikavkaz. Punase-Lageda (Estosadok). Jaan Miiler. Hans Reisman. Hindrek Herm (Hendrik Herm, Härm?). Villem Karu. Pastor Karl Treufeld. Ilmad. Viljahinnad. Väljarändamine Eesti-Haginskist Taga-Kaukaasiasse Punasele Lagedale. Noore abielupaari ja ühe neiu (arvatavasti Ann Sark) kadumine teekonnal (samast juhtumist kirjutab ka teine kirjasaatja, J. P. oma kirjades Eesti-Haginskist). Täiendatud 06.05.2012.

1886. K. R. kiri Livoonia külast ajalehes Valgus. Et siin kiidetakse viljasaaki, Eesti-Haginskis aga (mis samuti võis tollal Liwentaali nime kanda) oli 1886 sügisel suur ikaldus ja näljahäda, saab järeldada, et käesolev kiri on saadetud Livoonia asundusest. Põhja-Kaukaasia: Livoonia. Viljasaagid. Viljahinnad. Lisatud 16.02.2012.

1886. Kaukasiast. Postimehes ilmunud lühike referaat sellest, kuidas Vene ajaleht Свет kirjeldab eestlaste elu Stavropoli kubermangus. Eestlaste hea käekäik. Viinamarjakasvatus. Stavropoli kubermangu eesti asundused olid tol ajal Allmäe ja Eesti-Haginsk. Lisatud 14.02.2013.

1888. Kaukaasiast. Ajalehes Valgus ilmunud lühike kiri Livoonia asundusest. Põhja-Kaukaasia: Livoonia. Kooliõpetaja Ramm (lahkumine Livooniast ja tööleasumine Eestisse Sindi vabrikusse). Lisatud 21.01.2013.

1889. J. Tedder. Pildikene Kaukasiast. Ajalehes Olevik ilmunud soldat J. Tedder’i pikem kiri Kaukaasiast. Autori keelepruugi põhjal võiks arvata Kagu-Eesti või tartumaist päritolu. Põhja-Kaukaasia: Stavropoli kubermang: Georgievsk. Pikad, põhjalikud kirjeldused kohalikest oludest, kommetest, loodusest, karjakasvatusest, põllupidamisest, aiandusest, taimedest, loomadest ja laatadest. Lisatud 15.04.2012.

1889. J. Susi. Kiri Kaukaasiast. Ajalehes Olevik ilmunud kooliõpetaja Juhan Susi kiri Põhja-Kaukaasia Livoonia külast. Esseistlikku laadi ja üldistatud lühiülevaade väljarändamise loost: väljarändamine Krimmi (1861) ja sealt Põhja-Kaukaasiasse (1866). Põhja-Kaukaasia: Kasinka. Väljarändamine Kasinkast mitmele poole, sealhulgas Kalmõkkiasse (Eesti-Haginsk). Livoonia asutamine (1874). Tatari tüüpi maja konstruktsioon. Haridusteemalised nurinad. Tähelepanu äratab viide Suhhumi-suunalisele väljarändamisele Kasinkast 1870-ndatel, kuid täpsemaid fakte ei ole antud. (Selle artikli kirjutamise ajal oli 1867 sündinud J. Susi äsja asunud Eestist Livooniasse kooliõpetajaks, mistõttu tal ei saanud olla otsest kokkupuudet varasemate Kaukaasia-siseste ümberasumistega.) Lisatud 15.04.2012.

1896−1898. J. K. kirjad Kubani oblastist. Ristirahva Pühapäevalehes aastatel ilmunud kolm sõnumit kirjasaatjalt J. K. Põhja-Kaukaasia: Kubani oblast. Ilmaolud, põllupidamine, vilja ja kartuli hinnad. Jahiolud. Metsaolud. Nii J. K. kirjelduse järgi kui ka muude seoste põhjal saab üsna kindlalt arvata, et need kirjad on saadetud seni vähetuntud Burna eesti asundusest (praegu: Burnõi küla). Lisatud 05.05.2012.

1899. T. Kolk. Lühike külaskäik Noworossiiskist Kubani maakonda. Eesti Postimehes ilmunud kirjeldus teekonnast Novorossiiskist Livooniasse ja Livoonia asunduse elust. Taga-Kaukaasia: Novorossiisk (Noworossiisk). Põhja-Kaukaasia: Nikolai vaksal, Livoonia (Liwonia). Sõit (arvatavasti kas praegusest Konokovo või Ovetška raudteejaamast) Livooniasse. Livoonia kõrts ja sellega seotud nähtused 9 aastat varem; kõrtsi sulgemine. Livoonia pasunakoor; kooliõpetaja Susi. Lühidalt Livoonia ajaloost: Livoonia asutamine (7. juunil 1874). Livoonia 25 aasta juubeli tähistamine peoga: ettevalmistused. Armavir (Armowiir). Livoonia maastiku kirjeldus; viljapuuaiad. Maksude suurenemine Eestist juurdetulijate tõttu. Livoonia kool, kirik ja kohtumaja. Kooliõpetuse hea kord. Lisatud 14.02.2013.

1903. K. Z. kiri Maruhha külast Ristirahva Pühapäevalehes. Autor oli Eesti-Maruhha kooliõpetaja Karl Zopp. Põhja-Kaukaasia: Maruhha, Soriküla (Hussõ-Kardonik). Maruhha ja Soriküla elanike arv, kliima, eestlaste tegevus. Pastor Karl Treufeld. Vladikavkazi pastor Johann Keerig. Ilmad. Muudetud 13.02.2012. Selles failis varem olnud Allmäe küla kirjad on pandud eraldi faili, kuhu on lisatud ka teisi kirju (vt. 1905−1907).

1904. K. Zopp. Põhja-Kaukaasiast Patalpasinski jaoskonnast. Ajalehes Olevik ilmunud Eesti-Maruhha kooliõpetaja Karl Zopp’i ülevaade Põhja-Kaukaasia eesti asunduste kohta. Kasinka (Kazinka). Livoonia. Allmäe. Maruhha. Soriküla. Kasinka elu-olu ja küla mahajätmine. Allmäe asutamine. Livoonia küla asutamine. Livoonia elu-olu ja põllutöö, seltsielu. Livoonia kooliõpetajad J. Susi ja Nugis. Elu-olu Allmäe külas, maaolud, seltsielu. Eesti-Maruhha asutamine ja areng. Maruhha ja Soriküla elu-olu, põllupidamine, koolide asutamine, maaolud, elumajade ehitamise meetod. Pastor Karl Treufeld. Novorossiiski pastor Schultz. Vladikavkazi pastor Johann Keerig. Lisatud 16.01.2012.

1904. P. Fr. Kõiv. Mäemehed sõjateel. Postimehes ilmunud Soriküla kooliõpetaja Peeter Friedrich Kõivu kirjeldus põhjakaukaaslaste saatmisest sõtta. Eesti asundustest juttu ei ole. Põhja-Kaukaasia: Batalpašinsk (praegune Tšerkessk). Jekaterinodar (nüüd Krasnodar). Nevinnomõssk. Lisatud 01.11.2014.

1904. P. Fr. Kõiv. Kaukasia oludest. Postimehes ilmunud Soriküla kooliõpetaja Peeter Friedrich Kõivu kiri kohalikest oludest. Põhja-Kaukaasia: Kuban: Soriküla (Hussõ-Kardonik). Eesti-Maruhha (Maruho). Stavropoli kubermang: Allmäe. Armavir. Kevadine loodus. Jahipidamine. Metsa raiskamine ja hävitamine. Söepõletamine. Viljakasvatuse kiratsemine. Küttepuude peatne nappus. Allmäe kool ja sealsed kooliolud. Allmäe kooliõpetajad, sealhulgas M. Käärik. Soriküla perede arv (u. 40). Soriküla kool. Uue kooli ehitamine Eesti-Maruhhas. Eesti-Maruhha perede arv (36). Soriküla, Eesti-Maruhha ja Allmäe koolide rahastamine. Kooliõpetajate koosolek Armaviris. Arstide puudus. Epideemia ja paljud surmad Sorikülas talvel 1904. Venelased. Igav elu Sorikülas. Lisatud 01.11.2014.

1904. G. Agerik. Eestihaginskast. Ajalehes Uudised avaldatud kiri Eesti-Haginskist. Põhja-Kaukaasia. Stavropoli kubermang. Eesti-Haginsk (Esto-Haginsk). Eesti-Haginski asutamine ja areng. Põllupidamine. Seltsielu. Maaolud. Ilmad. Lisatud 16.01.2012.

1904−1905. Lühemaid teateid ja sõnumeid Eesti-Maruhhast ja Sorikülast Postimehes. Põhja-Kaukaasia: Kuban: Eesti-Maruhha, Soriküla. Arsti elamaasumine eesti külade naabrusse. Ilmaolud. Ajalehtede lugemine Sorikülas (kokku 20 eksemplari). Põllu rendihind. Uute saabujate kunagine lahke vastuvõtt. Rahutused Põhja-Kaukaasias. Maruhha eestlaste palvekiri. Soriküla eestlased, kes käivad Sorikülast Eesti-Haginskisse põldu pidama. Lisatud 01.11.2014.

1905. P. Fr. Kõiv. Kirjad Kaukaasiast. Ajalehes Olevik järjeloona ilmunud pikem ülevaade Kaukaasiast. Autor oli Soriküla kooliõpetaja Peeter Friedrich Kõiv. Kaukaasia olud ja loodus. Kaukaasia ajalugu ja areng. Malaaria (külmtõbi). Kaukaasia eestlaste abiellumine. Kaukaasia haridusolud ja kooliõpetajate olud. Eesti külad, millele autor lähemalt vihjab, on Soriküla (Hussõ-Kardonik) ja Eesti-Maruhha: nende külade olud, põllutöö, karjapidamine, kaubandus, ajalehtede lugemine. Kasakad ja nende staniitsad. Suhhumi piirkonna osas avaldas Abhaasia Estonia küla asunik Johan Pihlakas selle artikli kohta kriitilised märkused ajalehes Olevik (nr. 81), 25. oktoober 1905, lk. 1288–1289. Lisatud 22.02.2012.

1905−1907. Kirjad Allmäe külast Ristirahva Pühapäevalehes ja Olevikus, peamiselt kiriku ehitamise kohta. Põhja-Kaukaasia: Allmäe. Allmäe kirik: ehitustööd ja külarahva osalus. Näitemüük kiriku heaks. Ilmad. Allmäe põllumeeste seltsi asutamine. Allmäe kool. Kirjasaatja „a” etteheited seoses Allmäe kiriku ehitamisega ja näitemüügiga. Allmäe kiriku ehituskomisjoni kiri, milles lükatakse need etteheited ümber. Põhjalikud selgitused ja täpsustused kiriku ehitamise kohta. Allmäe palvemaja (ühtlasi koolimaja). Allmäelaste osalemine kiriklikus tegevuses. Allmäe koolilaste arv. Allmäe kooliõpetajad ja nende palk. Kiriku ehitamiseks annetatud raha. Allmäe kiriku ehituskomisjon: Tikerpu, Klemets, Sepp, Kuusik, Väli, Reinop (Reinap), Auspik, Mets, Eljas, Vatsel. Allmäe kiriku valmimine ja pühitsemine (1907). Külalised Livoonia külast. Stavropoli pastor Jüri Martensen. Kiriku ehitaja Raidt (Rait?). Vladikavkazi pastor Johann Keerig. Pjatigorski pastor Emil Bonwetsch. Pastor Eduard Aksim. Annenfeld (Aserbaidžaan). Kaukaasia õpperingkonna kuraator Rudolf. Lisatud 13.02.2012.

1908. K. Kiri Kaukasiast. Ristirahva Pühapäevalehes ilmunud kirjasaatja K. kiri Põhja-Kaukaasiast seoses pastor Nigoli ametisse õnnistamisega. Pjatigorsk. Železnovodsk, Jessentuki, Kislovodsk. Pjatigorski ümbruse saksa asundused: Karras ehk Inozemtsevo, Nikolajevka, Bethanien ehk Konstantinovka (Petania). Pjatigorski ümbruse loodus. Heinamaarjapäeva tähistamine Petanias. Pastor August Nigol: ametisse õnnistamine 2. juulil 1908 Petanias. Petania köster-kooliõpetaja (eestlane). Pjatigorski eestlased. Pjatigorski pastor Bonwetsch. Pastor A. Asmuss Bakuust. Th. Kludt Jekaterinodarist (s.o. Krasnodarist). Stavropoli pastor Jüri Martensen. Nigoli varasem töö Samara kubermangus kooliõpetajana. Lisatud 06.05.2012.

1908. August Kõiv. Maruha-Eesti asunikkude elu algusest tänini. Peterburi Teatajas järjeloona ilmunud Maruhha kooliõpetaja August Kõivu pikem ülevaade Eesti-Maruhha külast. Põhja-Kaukaasia: Eesti-Maruhha. Vene-Maruhha. Hilisemate maruhhalaste väljarändamine Eestist Tartu, Võru, Orjoli, Harkovi ja Rostovi kaudu (võimalik, et muu hulgas viidatakse siin kirjeldatud väljarändajate rühmale). Saabumine Stavropoli linna ja elamaasumine Allmäele (või tegelikult Kasinkasse?). Allmäelt (või Kasinkast?) lahkumine Samarasse, Siberisse ja Maruhhasse. Maruhha küla asutamine ja olud algaastatel. Loomavargused ja tülitamine põlisrahvaste poolt. Selgitus mõistete „passimees” ja „selge” kohta. Venelaste saabumine külla: külavanema ja külakirjutaja viinaga äraostmine; venelaste ülekaalu tekkimine külas. Küla jagamine Vene-Maruhhaks ja Eesti-Maruhhaks. Maapuudus. Eestlaste tegevusetus maa piiride seadmisel ja seetõttu maavõimaluste kaotamine. Eestlaste väljarändamine Maruhhast: Siberisse ja Brasiiliasse São Paulosse. Maruhha kaunis loodus; kliima; malaaria vähesus; kasvatatavad kultuurid. Maisi harimine. Kartuli harimine. Metspirnid kui elatusallikas. Loomapidamise üksikasju: sead ja lehmad. Haridusolud: kooliõpetajad, inimeste huvipuudus kultuuri vastu. Asunduse kooliõpetaja raske elu ja töökohustused, sh. võrreldes pastori omadega. Pastor August Nigol. Eesti-Maruhha postiolud. Lisatud 09.05.2012.

1908. J. Järver. Hussõ-Kardonika Eesti asundus. Ajalehes Meie Kodumaa ilmunud Soriküla kooliõpetaja Juhan Järveri ülevaade Sorikülast. Põhja-Kaukaasia: Kuban: Soriküla (Hussõ-Kardonik). Hussõ-Kardoniki jõgi. Nevinnomõssk. Stavropoli kubermang: Allmäe. Batalpašinsk (Tšerkessk). Zelentšukskaja staniitsa. Soriküla asukoht ja vaated, kliima. Soriküla asutamine. (Järveri väitel 1869…1870, kuid ülejäänud allikad osutavad hilisemale ajale, mis tundub tõenäolisem. Järver oli 1908. aastal äsja alustanud oma tööd Sorikülas.) Soriküla esimesed majad. Suur uputus Sorikülas. Tatarlased, venelased ja nende suhtumine eestlastesse. Põllumajandus, eriti karjakasvatus. Tuluallikad ja tööd. Masinad. Joomist on vähe. Ajalehtede lugemine. Soriküla raamatukogu. Soriküla kool. Kooliõpetaja palk. Soriküla elanike arv (45 peret, üle 200 inimese). Lisatud 01.11.2014.

1909. Lühemad teated Allmäe külast Peterburi Teatajas. Põhja-Kaukaasia: Allmäe. Alkoholiprobleem. Naiste palve õllepoodide sulgemiseks. Allmäe põllumeeste selts. Allmäe kirik (ehitatud 1908). Koolimaja vilets olukord. Kavatsus asutada Allmäele tuletõrjeselts. Tulekahjud allmäel augustis 1909. Lisatud 09.05.2012.

1909. Juhan Järver. Kubanimaa Eesti asundused. Päevalehes ilmunud Soriküla kooliõpetaja Juhan Järveri ülevaade eesti asundustest Põhja-Kaukaasias Kubanimaal. Eesti-Maruhha, Soriküla, Livoonia. Lühike asunduste tekkimise ajalugu: eesti väljarändajate tulek Kaukaasiasse. Allmäe asundus. Eestlaste (150 peret) asumine Maruhhasse ja Sorikülla. Raskused nende külade asutamisel. Enamiku elanike lahkumine. Uute elanike saabumine. Elanike arv 1909 Sorikülas 45 peret (200 inimest), Eesti-Maruhhas 35 peret (160 inimest). Tegevusala: karjapidamine, heinategu ja maade juurderentimine. Koduloomad. Maaolud. Vene-Maruhha küla tekkimine. Eesti-Maruhha ja Soriküla koolid ja õpetajad. August Kõiv. Laulukoorid. Soriküla näitering ja raamatukogu. Lähimad raudteejaamad. Kliima. Livoonia asukoht ja olud. Tegevusalad: põllupidamine (nisu, mais, päevalilled). Teise koolmeistri juurdepalkamine Livoonias. Livoonia kliima. Digiteeris A. Aule, kirjaviis muutmata. Lisatud 21.07.2016.

1909: Lühemad teated Maruhhast ja Sorikülast tõstetud ümber faili Teateid Maruhhast ja Sorikülast 1909−1914.

1909. August Kõiv. Sao Paolost Kaukasiasse tagasi. Postimehes ilmunud Eesti-Maruhha asunduse kooliõpetaja August Kõivu pikem ülevaade neljast eesti perekonnast, kes rändasid 1908. aastal Sorikülast Brasiiliasse. Põhja-Kaukaasia: Soriküla (Hussõ-Kardonik). Brasiilia: São Paulo. Anna Kimm ja tema abikaasa P. Kimm. J. Tiks. J. Endres (arvatavasti Enders). H. Kimm. Johan Gutmann. Kimmide, Tiksi ja Endresi väljarändamine Brasiiliasse. Vara mahamüümine Põhja-Kaukaasias. Liepaja (Liibavi). London. Rio de Janeiro. Santos. Uue-Euroopa. Brasiilia: kohalikud loodus- jm. olud. Asumise alguskuud. Vihmaperiood. Ohtlikud ja kahjulikud putukad ja tõugud. Väheviljakas maa. Põllupidamise raskused Brasiilias. J. Tiksi kahe lapse surm. Anna Kimmi lapse surm. Perekond Kimmi tagasitulek Euroopasse. Anna Kimmi tagasiminek Kaukaasiasse. Lisatud 09.05.2012.

1909. K. kiri Eesti-Haginskist Ristirahva Pühapäevalehes. Põhja-Kaukaasia: Eesti-Haginsk (Esto-Haginsk). Ülevaade Eesti-Haginski asukoha ja ajaloo kohta. Majapidamiste majanduslik olukord. Kalmõkid. Venelased. Haridusolud, vaimne areng. Eestlaste minek Eestisse õppima. Haridusselts. Kirikuelu. Viljasaagid ja ilmad. Lisatud 15.03.2012.

1909. Teade Armaviri kooliõpetaja Raudsepa surmast Peterburi Teatajas. Põhja-Kaukaasia: Armavir. Kooliõpetaja Raudsepp: tema surm 1909. Kooliõpetaja Raudsepa senine tegevus Armaviris. Lisatud 09.05.2012.

1909. A. Kõiv. Kaukasia eestlastest. Postimehes ilmunud Eesti-Maruhha kooliõpetaja August Kõivu ülevaade Põhja-Kaukaasia eestlastest, eeskätt Eesti-Maruhhast ja Sorikülast. Põhja-Kaukaasia (Ees-Kaukasia): Eesti-Haginsk, Livoonia, Allmäe, Soriküla, Eesti-Maruhha. Soriküla ja Eesti-Maruhha oludest lähemalt: rahvaarv (481), maa pindala, maakasutuse liigendus ja kirjeldus. Soriküla ja Eesti-Maruhha karjakasvatusest täpsemalt. Lehmad, vasikad, piim, või. Piimasaaduste turustamine. Karjakasvatuse probleemid. Põlluharimine. Pirnid. Lisatud 01.11.2014.

1909−1910. Kirjad Eesti-Haginskist Peterburi/Pealinna Teatajas. Põhja-Kaukaasia: Eesti-Haginsk (Esto-Haginsk). Pastori puudumine Eesti-Haginskis. Pastor August Nigol: tema vabastamine pastorikohuste täitmisest Eesti-Haginskis. Pastor Adrian Schultz. Pastor Jüri Martensen. Saksa-Haginsk: palvekiri saada abiraha kooli ehitamiseks, pastor Martenseni tegevus abiraha tõkestamiseks. Pastor Martenseni muu kiusutegevus. Haridusseltsi asutamine. Erakooli avamine (1909). Haridusolud. Velskri tööleasumine Eesti-Haginskisse. Kirikusse uue oreli ostmine. Vajadus erksamate kirikuvöörmündrite järele. Eesti-Haginski karskusselts ja selle lõppemine. Eesti-Haginski haridusselts. Eesti-Haginski kaubandusseltsi asutamine. Kavatsus asutada Torgovaja jaamas eestlaste viljakauplus. Varasemad kolm eestlaste viljakauplust Torgovajas, nende omanikud: Ulberg ja Viidak (Krimmist), Mölder (Eesti-Haginskist). Vilja müümine Eesti-Haginskis. Eesti-Haginski põllumaa suurus ja jaotumine. Eesti-Haginski elanike arv (u. 600). Eesti-Haginski majanduslik järg, elumajad. Alkoholijoomine: joodud veini kogus. Veinikaupluse sulgemine (1909). Salaviinamüük. Hariduse edendamine: raamatute ettelugemised. Eesti-Haginski raamatukogu. Uue oreli valmimine (jõuludeks 1909). Eesti-Haginski sakslased: nende kiusamine kooli ja kiriku küsimustes eestlaste poolt. Sakslaste palvekiri oma kooli avamiseks; sakslaste kooli avamine (1910). Näitemäng Eesti-Haginskis. Eesti-Haginski laulukoor ja orkester. Alla keskmise viljasaak (1910). Eesti-Haginski talupidajate maa väljamõõtmine eraomandisse. Koolera ja kõhutõbi; eeskirjad koolera leviku pidurdamiseks. Teist korda täiendatud 12.05.2012.

1909−1911. Lühikesed kirjad Allmäe külast ajalehes Sakala. Enamiku või kõigi autoriks on kirjasaatja „Õiglane”. Põhja-Kaukaasia: Allmäe. Kõrtsipidamise keelu pikendamine. Allmäe põllumeeste selts: kaubanduse osakonna ümberkorraldamine. Omaloomingulised suleproovid. Mõrtsukatöö Allmäe külas. Allmäe kirik: kiriku remondiks raha määramine. Lisatud 13.02.2012.

1909−1914. Teateid Maruhhast ja Sorikülast eestikeelsetes ajalehtedes (Sakala, Peterburi Teataja, Pealinna Teataja, Päevaleht). Põhja-Kaukaasia: Eesti-Maruhha, Soriküla (Hussõ-Kardonik). Batalpašinsk (Tšerkessk). Eesti-Maruhha: edenemine vaimses elus. Eesti-Maruhha venelasest kooliõpetaja [Taranov] ja tema ründamine Eesti-Maruhha naiste poolt. Küla kogunemised pühapäeviti. Soriküla: kooliõpetaja Juhan Järver. Näitlemistegevus Sorikülas. Eesti-Maruhha jõulupidu 1908. Ilmaolud ja heinategu. Iga-aastane maajagamine Sorikülas. Piduõhtu Sorikülas, Eesti-Maruhha ja Soriküla ühendatud segakoor; näidend. Kavatsus korraldada Põhja-Kaukaasia eesti asunduste laulupidu (laulupäev) (mis sellest hiljem sai, on kirjas ilmselt siin). Eesti-Maruhha raamatukogu asutamine (1910). Raamatukogu jaoks raha annetamine. Eesti-Maruhha küla kirjutaja Gregor Luts. Eesti-Maruhha külale riigi reservmaast maa juurde mõõtmine u. 10 km kaugusele (teisele poole Soriküla). Kavatsus, et osad eestimaruhhalased asuvad elama selle uue maa peale. „Usuveli” Hans Martin (Pärnumaalt Koonga vallast). Julius Raadik. Eesti-Maruhha ja Soriküla vaheline tüli ühise vallamaja teemal: kumbki küla soovib vallamaja enda territooriumile. Olemasoleva (Eesti-Maruhhas asuva) vallamaja vilets seisukord. Eesti-Maruhha kooliõpetaja August Kõiv: tema astumine Tiflisi kooliõpetajate instituuti (1910). Uue kooliõpetaja otsimine Eesti-Maruhhasse. Sorikülasse karskusseltsi „Elbrus” asutamine. Soriküla noorsoo karsked eluviisid. Peterburi Eesti Hariduse seltsi asunduste osakond. Soriküla plaani asutada võimüügi ühisus: selle läbi tekkiv täpsem tulu või müügist. Pjatigorsk. Soriküla elanike näiteseltsi proov 1910 ja sellega kaasnenud skandaal. Soriküla külavanema abi Tõnis Tiks. Maruhha kooliõpetaja Mihkel Aumann. Kooliõpetaja Järveri kiusamine Sorikülas ja tema siirdumine Tartu närvikliinikusse ravile. Järveri katsed asutada Sorikülas karskusseltsi „Elbrus”; külaelanike vastuseis karskusseltsile. Eesti-Maruhha ja Soriküla kooliõpetajate palga tõstmine, külaelanike soovimatus seda maksta. Katsed keelata Eesti-Maruhha külas ilmalike kõnede pidamine. Maruhha vallamaja vilets seisukord. Maruhha peremeeste keeldumine koolile harmooniumi ostmisest. Maruhha 5-6 salakõrtsi. Karskusseltsi ja põllumeeste seltsi ebaõnnestumine Sorikülas. Valekaebus kooliõpetaja Järveri peale. Gregor Lutsu poolt Maruhha raamatukogu asutamine ja tema loobumine ametist, lahkumine Maruhhast. Maruhhalaste ebaõnnestunud katsed edasi välja rännata Tuula kubermangu või mujale. (Arvatavasti Järveri kirjutatud) kriitiline ülevaade Maruhha küla elust-olust ja kultuuriseisust, joomisest ja tülitsemisest. Külaelanike raevukas reaktsioon: kooliõpetaja Aumanni (arvatavasti aluseta) süüdistamine kirjutises. Asunduse kooliõpetaja päevaraamatust. Soriküla maajagamise probleemid ja tülid. Sorikülas salaviinamüüja tabamine ja kinnipidamine. Siberi katk Sorikülas. Eesti-Maruhha ja Soriküla ühinemine: Eesti-Maruhha ümberkolimine Soriküla juurde. Maruhha elanike katsed oma kooli sulgeda. Sarlakid Sorikülas: oskamatu kodus arstimine. Eesti-Maruhha uus külavanem J. Põld. Lesknaine Ann O. (Ann Oja?). Mennoniidid: eesti teenija raske elu Põhja-Kaukaasia mennoniitide juures. Varjunime „El. Brus” all on arvatavasti kirjutanud Soriküla kooliõpetaja Juhan Järver (võimalik, et tema saadetud on ka kirjad allkirjaga „—r.”). Varjunime „X” all on arvatavasti (ühe kirja kindlasti) kirjutanud Maruhha kooliõpetaja Mihkel Aumann. Teist korda täiendatud 16.05.2012. Kolmandat korda täiendatud 22.07.2016.

1910. Kaukasiast. Peterburi ajalehes Pealinna Teataja ilmunud teade ebaõnnestunud katsest korraldada Põhja-Kaukaasia eesti asunduste ühendkooride kontsert. Lisatud 12.05.2012.

1910. Gregor Luts. Eesti-Maruha asundus. Kubani oblastis, Batalpaschinski maakonnas. Ajalehes Sakala avaldatud Eesti-Maruhha küla kirjutaja Gregor Lutsu ülevaade Eesti-Maruhha külast. Elanike ja perede arv. Asutamine. Maaolud. Põllupidamine. Pirnide kuivatamine ja müük. Karjakasvatus. Lehmatõud. Piimaloomade hinnad. Koore ja või valmistamine. Heinategu. Küla omavalitsus. Koolimaja ja kooliõpetaja. Usuelu. Hans Martin. Omavalitsuse raha vargused. Eesti-Maruhha raamatukogu avamine. Tingimused uutele asunikele. Lisatud 16.02.2012.

1910−1912. Sõnumid Livooniast Peterburi/Pealinna Teatajas. Kirjasaatjad ‑r., Stul., Urup ja Asunik. Põhja-Kaukaasia: Livoonia. Kooliõpetaja puudumine jõuludest 1909 kuni jõuludeni 1910. Katsed uut kooliõpetajat saada. Lühike Livoonia ajalugu. Perede arv 1911 (100). Ostetud ja renditud maa pindala (vastavalt 2500 tiinu ja üle 3000 tiinu). Livoonia üldkirjeldus. Asunik S. Soobik (Sobik). Livoonia vabrikud: õlipressid, villakraasimise vabrik, jahuveskid, telliskivivabrik jt. Kolm kauplust ja tööriistaladu. Livoonia koolimaja ja haridusolud. Plaan alustada 1912 kevadel seltsimaja ehitamist. Livoonia karskusselts „Linda” (asutatud 1905). Soriküla kooliõpetaja Juhan Järveri külaskäik Livooniasse (1911). Livoonia kõrts. Teisest kooliõpetajast loobumine Livoonias (1911). Ilmad. Hobusevargused. Eesti neiu P. vallaslapse küsimus ja lapse isa V. H. ning tema põgenemine Livooniast. Tatarlaste hirmuteod ja röövimised. Livoonia kooli ajalugu. Kooliõpetajad: K. R. (5 aastat), J. S. Võrumaalt (14 aastat), M. N. (5 aastat), A. S. (4 aastat), V. A. Artur Kalmus (Arthur Kalmus). Rudolf Mihkelson. R. Tarnik. Arthur Kalmuse hukkumine tulevahetuses röövlite takistamisel. Arthur Kalmuse matus. Külakirjutaja Gregor Luts ja tema ootamatu ametist lahtilaskmine. Gustav Paap (Kusta Paap), tema vangistamine ja surm segastel asjaoludel: kaks erinevat versiooni sellest, kuidas Gustav Paap surma sai. Külavanem Juhan Lüpsik. Külavanem Herman Tint. Jaan Kangur. Kusta Agus. Livoonia politseiteener Kultser. Täiendatud 12.05.2012.

1911. Liwonia asundusest. Päevalehes ilmunud kirjasaatja Asunik põgus ülevaade ja mõned uudised Livooniast. Vananenud koolimaja, kitsad kooliolud. Karskusseltsi kiratsemine; mastaapne õllejoomine karskusseltsi peol. Livoonia pasunakoori kiratsemine. Noorte ringihulkumine. Lisatud 22.07.2016.

1911−1912: sõnumid Livoonia külast Peterburi Teatajas asendatud failiga Sõnumid Livooniast 1910−1912.

1912. Kanowa asundusest. Peterburi Teatajas ilmunud teade Kaana ehk Kanovo (Kanowa) asundusest. Põhja-Kaukaasia: Kaana: lühike ülevaade ajaloost ja arengust, eesti perede arv, eesti keele hääbumine asunduses, vähene eesti ajalehtede lugemine. Laste õppimine saksa koolides. Selgituseks: teistest eesti asundustest küllaltki eraldi paiknenud Kaana küla Mozdoki linna lähedal (praegu Stavropoli krai Kurski rajoon) oli üks esimesi eestlaste asupaiku Kaukaasias. Eestlased asusid sinna Krimmist 1866 või 1867 (Krimmist tuli siis 100 peret eestlasi, kellest 80 jäid Allmäele, 20 aga liikusid edasi Kaanasse, kus juba oli saksa asundus alates 1831.) Lisatud 26.03.2012.

1912. Altmäe ja Maruho asundustest. Päevalehes ilmunud lühikesed ülevaated Allmäe ja Eesti-Maruhha küladest. Põhja-Kaukaasia: Allmäe (Altmäe), Maruhha (Maruho). Allmäe: kirjeldus, põllumajandus, loid seltsielu, koolielu, ajalehtede lugemine, joomine, korra hoidmine. Eesti-Maruhha: kirjeldus, põllumajandus, maaküsimused, vaimuelu. Lisatud 25.03.2012.

1912. Lühiteade eestlase hr. Antony lahkumise kohta Rostovist Odessase, ilmus Peterburi Teatajas. Lisatud 27.04.2012.

1914. Teateid Eesti-Haginskist Peterburi Teatajas. Teise kirja autor J. L. oli ilmselt kooliõpetaja Jüri Lossmann. Põhja-Kaukaasia: Eesti-Haginsk (Esto-Haginsk). Viljasaagid. Ilmad. Eesti-Haginski eestlaste arv (700) ja sündivuse vähenemine, laulatuste arvu vähenemine. Haridusseltsi maja ehitus. Haridusprobleemid ja õpetajate vahelised lahkhelid. Asunik A. P. poja haridustee. Kooliõpetaja W. (oletatavasti Volt). Kooliõpetaja Js. J. Aino Tamme kontsert Eesti-Haginskis. Lisatud 30.03.2012.

1914. Postimehes ilmunud sõnumid Eesti-Haginskist. Põhja-Kaukaasia: Eesti-Haginsk. Alkoholivastane võitlus. Haridusselts (asutatud 1908). Karskusselts. Haridusseltsi otsus ehitada oma maja. Keelpilliorkester. Varasem puhkpilliorkester. Eesti jonn. Haridusolud. Uue koolimaja ehitamine. Lisatud 13.01.2013.

1915. Liwonias. Peterburi ajalehes Pealinna Teataja ilmunud kiri Livooniast. Põhja-Kaukaasia: Livoonia. Viljakasv, probleemid nisuga. Ilmad. Uue aasta tulek. Sõda. Lisatud 16.05.2012.

1915. Mart Raja. Asuniku wiiekümne aasta tagasiwaade. Peterburi ajalehes Pealinna Teataja 1915 ilmunud ühe esimese Livoonia asuniku ülevaade Livoonia küla ajaloost. Põhja-Kaukaasia: Livoonia. Allmäe. Maruhka (Maruhha). Ussokardonik (Soriküla). Estukahin (Eesti-Haginsk). Eestlaste asumine Krimmist Stavropoli kubermangu. Kasinka küla asutamine. Allmäe küla asutamine. Eestlaste asumine hilisemasse Barsuki vaksali (Kian) asukohta. Eestlaste asumine Maruhhasse ja Sorikülla. Eesti-Haginski asutamine. Kasinka eestlaste ümberasumine Livooniasse. Livoonia asunduse ülesehitamine. Palve- ja koolimaja õnnistamine. Livooniale nime panemine: Liwenthal. Livoonia omavalitsuse loomine. Livooniale koloonia õiguste andmine sarnaselt saksa küladega. Koloonia õiguste kaotamine (1890). Livoonia nime muutmine (Lvov, Livonskoje). Maaharimine ja selle areng Livoonias (põhjalik kirjeldus). Vankrite täiustamine. Karjakasvatus, kohalikku tõugu lehmad. Vilja töötlemine: lõikus, rehepeks jm. Riiete tegemine ja selle areng Livoonias. Kooliõpetaja K. Ramm. Viiulikoor. Pasunakoor. Noorus hukas. Lisatud 14.02.2012.

1915. K. Rein. Eesti wõsud Kaukasia Saharas. Postimehe kirjandus‑ ja kunstilisas Virmalised ilmunud K. Reinu ülevaade Eesti-Haginski küla elust-olust. Põhja-Kaukaasia: Eesti-Haginsk. Loodus. Kalmõkid. Eestlaste hooned. Põllu- ja karjapidamine. Veeolud. Eestlaste varanduslik seis. Haridusolud: üheklassiline kool ja haridusseltsi kool. Seltsimaja sisseõnnistamine (24.03.1915). Seltsielu; laulukoor ja puhkpilliorkester. Lisatud 24.04.2012.

1916. Liwoniast. Päevalehes ilmunud kirjasaatja —ja lühike teade Livooniast. Põhja-Kaukaasia: Livoonia. Kooliõpetajate ja kirjutajate võtmine sõjaväeteenistusse. Uus kooliõpetaja Jaan Heidov (varasem Volossovo kooliõpetaja). Kirjutaja Otto Rosenberg. Lisatud 14.02.2013.

1916. Liwoniast. Karskuse seltsi tegewus 1915. Peterburi ajalehes Pealinna Teataja 1916 ilmunud ülevaade Livoonia karskusseltsi tegevusest 1915. Põhja-Kaukaasia: Livoonia. Karskusselts. Peod 1915. Üldhariduskursused. Livoonia karskusseltsi laulukoor ja orkester. Kooliõpetaja Sossi minek sõjaväeteenistusse. Seltsi sissetulekud ja väljaminekud. Raamatukogu: raamatute arv ja lisandumine. Plaanid 1916. aastaks. Karskusseltsi uus eestseisus: J. Raja. Gustav Martinson. H. Tint. J. Kuldsarv. R. Mihkelson. Jaan Heidov. O. Rosenberg (vallakirjutaja, endine Vanemuise näitleja, oli varem Volossovos). Johannes Abo. Liisa Kimberg. Jaan Kangur. Ilmad. Lisatud 16.05.2012.

1917. Krimmi, Kaukaasia ja Lõuna-Venemaa eesti asunduste kongress Livoonia külas. Maikuus 1917 peetud kongressi kirjeldused, kajastused ja materjalid eestikeelsetes ajalehtedes (Postimees, Pealinna Teataja, Päevaleht). Täiendatud 12.02.2014.

1917. Rostovi Eesti Klubi. Eestikeelsetes ajalehtedes avaldatud teateid Rostovi Eesti Klubi kohta. Lõuna-Venemaa: Rostov Doni ääres. Klubi asutamine (3. mail 1917). Professor Elmar Rosenthal. Karl Solon (ka Salon). Õpetaja Friedrich Sauer. Pangadirektor Rudolf Renning. Proviisor Karl Hallik (Allik). August Ratassepp. Raamatupidaja Jüri Markus. Arjaks (Arjakas?). Preilid Paldrok ja Pihtel. Doni-äärse Nahhitševani (Нахичевань-на-Дону) eestlased. Klubi ruumid, tegevus, lugemislaud. Kutse klubiga liituma. Väikerahvaste liidu asutamine Rostovis. Rostovi Eesti Klubi pöördumine Kesk-Venemaa eesti kongressi poole. Klubi koosoleku kirjeldus, huvi Eesti asjade vastu. Täiendatud 12.02.2014.

1917. Kislovodski eesti selts. Postimehes avaldatud teated Kislovodski Eesti Seltsi asutamise ja tegevuse kohta. Põhja-Kaukaasia: Stavropoli krai: Kislovodsk. Kislovodski Eesti Selts. Eesti seltsi söögisaal. Dr. Kukk. Leitnant Leiner. Hr. Mölder. Täiendatud 14.05.2013.

1917. E. Paavo. Eesti Maruha asundusest Kaukasias. Ajalehes Postimees avaldatud ülevaade Eesti-Maruhha külast. Põhja-Kaukaasia: Eesti-Maruhha ja Soriküla (Hussõ-Kardonik). Eestlaste saabumine. Olud. Elumajad. Tegevus. Vaimsus. Raamatukogu. Ajalehed. Venelaste surve. Salaviina ajamine. Kooliolud ja kooliõpetajad. Lisatud 16.02.2012.

1917. Põhja-Kaukaasia eesti asunduste kongress Kislovodskis. Juulis 1917 peetud kongressi kajastused ja materjalid eestikeelsetes ajalehtedes (Postimees, Vabadus). Põhja-Kaukaasia eesti asunduste jaoskonna büroo. Kislovodsk. Kislovodski Eesti Selts. Kongressi kokku­kutsumise otsus. Kongressi päevakord, käik ja resolutsioonid. Samuel Sommer. Dr. H. Kukk (Kislovodsk), A. Villmann (Willmann) (Bakuu Eesti Selts). Jaan Heidov (Heidow) (Livoonia). Fr. Mõistlik (Pjatigorsk). Fr. Sauer (Allmäe). Hr. Mölder. J. Markus (Rostov). E. Paavo (Paawo) (Jessentuki). A. Kresla. K. Reinson (Eesti-Haginsk). Preili Melikova (Eesti-Haginsk). Kaukaasia asunduste 50 aasta juubeli laulupidu. Täiendatud 26.12.2012.

1917. Karl Solon. Üleriiklise asunduste kongressi kokkukutsujaile. Postimehes ilmunud Rostovi eestlase Karl Soloni üleskutse korraldada üleriigiline eesti asunduste kongress. Livoonia kongress (1917). Samara asunik G. Watson: tema vastus Soloni ettepanekule. Täiendatud 14.05.2013.

1917. Kirju Eesti-Haginskist. Ajalehtedes Päevaleht, Postimees ja Vabadus ilmunud enam-vähem ühesuguse sisuga lühemad kirjad Eesti-Haginskist. Põhja-Kaukaasia: Kalmõkkia: Eesti-Haginsk. Seltsielu madalseis sõja tõttu. Vana ja kitsas koolimaja, uus jäi ehitamata. Kooliõpetajate ja asunike terav vahekord. Kooliõpetajate Volt’i (Wolt) ja Susi lahtilaskmine. Kirikuskäijate vähesus. Salajane alkoholiga kauplemine ja joomine. Täiendatud 14.05.2013.

1917. Kaukasiast. Eesti-Haginski asundusest. Postimehes avaldatud kirjasaatja „Üleaedne” ülevaade Eesti-Haginskist. Põhja-Kaukaasia: Eesti-Haginsk. Asutamine. Väljarändajad Jõhvist, Põltsamaalt ja Pärnumaalt. Asunduse sisseseadmine. Elamud ja nende ehitamine. Põllundus. Karjapidamine. Veeolud. Saaduste turustamine, teeolud. Kooli ehitamine ja kooliolud. Palvemaja. Usuelu. Asunike läbisaamine. Noorte kõlblus. Näitemängud. Postiolud. Külalislahkus. Tarbeainete hinnad. Villakraasimine. Lisatud 16.02.2012.

1917. Liwonia Kaukasias. Päevalehes ilmunud ülevaade Livoonia asundusest. Põhja-Kaukaasia: Livoonia. Küla kirjeldus, talude arv (180), venelaste talude arv (30). Eestlaste vahendid, et hoida Livooniat eestlaste valduses. Majad. Koolimaja. Valga kommertskooli õpilased Livoonias. Vallamaja. Põllumajandus. Küla otsus viinamarjaaiad noorte joomise tõttu hävitada. Ajalehtede lugemine. Lisatud 28.04.2012.

1924. M. Traks, H. Kinna. Ameerika seltsimehed näitawad meile eeskuju. Leningradi punases ajalehes Edasi ilmunud ülevaade kommuuni „Koit” asutamisest, tegevusest ja elukorraldusest. Põhja-Kaukaasia: Krasnodari krai: Mihhailovskoje: kommuun „Koit”. Kommuuni asutamine (1923) ja asukoht. Maa ja rendileping. Esialgsed olud. Üksikasjalik põllutöömasinate loetelu; muu inventar. Laste koolitamine. Raamatukogu. Kommuuni plaanid. Liikmete arv. Kodukord. Lisatud 14.05.2013.

1924. Noored tööle! Leningradi punases ajalehes Edasi ilmunud lühiteade Livooniast. Põhja-Kaukaasia: Livoonia. Noorte ühing. Lisatud 14.06.2012.

1924. M. Traks, Joosep Anson. Esimene Eesti põllutöö kommuuna „Koit”. Leningradi punases ajalehes Edasi ilmunud ülevaade kommuuni „Koit” tegevusest 1923−1924. Põhja-Kaukaasia: Mihhailovskoje: kommuun „Koit”. Lisatud 10.01.2013.

1925. Oskar Kullerkupp. Kommuuna „Koit”. Leningradi punases ajalehes Edasi ilmunud Oskar Kullerkupu kirjutis eestlaste kommuunist „Koit” Põhja-Kaukaasias. Lisatud 19.04.2012.

1927. Minna Rauk. Tuleviku õnnemaalt. Leningradi ajalehes Edasi ilmunud kiri eestlaste kommuuni „Koit” ajaloost ja tegevusest. Põhja-Kaukaasia: Mihhailovskoje: kommuun „Koit”. Asutamine 1924. aasta mais. Senine tegevus: ehitus, põllumajandus, aiandus. Kommuuni maa, seadmed ja loomad. Poliitharidus, raamatukogu, tähtpäevad, kool ja lasteaed. Koolimaja ehitamine. Neljas viljaikaldus. Kommuuni võlad. Tulevikuplaanid. Lisatud 13.03.2013.

1932. Kommuuna „Koit” annab aru oma tegewuse kohta. Leningradi punases ajalehes Edasi ilmunud majandusaruanne Põhja-Kaukaasia kommuuni „Koit” tegevuse kohta. Põhja-Kaukaasia: Krasnodari krai: Mihhailovskoje: kommuun „Koit”. Lisatud 14.05.2013.

1934. Kristjan Moro. Kiri eesti kommuuna „Koidust”, Venemaalt. Ameerika eestlaste ajakirjast Meie Tee, 4 (28), 1934, lk. 11−12. DjVu. Eestis sündinud, Kanadasse ja sealt Venemaale rännanud Kristjan Moro (1878−1933, tuntud ka Jaan Muro nime all) surmaeelne kiri Põhja-Kaukaasiast. Mihhailovskoje, Kommuun „Koit”. Kuštšovka. Kommuuni „Koit” elu ja tegevus. Kristjan Moro surmateade. Eckville. Surmateate lisasid tema abikaasa, kaks venda jt. sugulased. Lisatud 10.01.2013.

1937. Liwonia kongress. Postimehes avaldatud teade Livoonia külas 1917. aastal peetud asunduste kongressi 20. aastapäeva tähistamise kohta. Lisatud 16.01.2012.

1990. Pauliine Kremm. Nii algas allakäik. Saaremaa lehes Meie Maa järjeloona ilmunud ülevaade Allmäe külast 20. sajandi esimesel poolel. Põhja-Kaukaasia: Allmäe. Eestlaste suhted teiste rahvustega, tööolud. Nõukogude võimu saabumine. Haridus. Allmäe laulupidu (1919), seltskondlik tegevus. Kaarel Teevet. Georg Lurich: külaskäik Allmäele. Rahvalikud tavad. Eestlased Leningradis 1925−1937. Teini Jaan (Jaan Tein?). 1930-ndate repressioonid Allmäel, kollektiviseerimine. Anspik. Naame. Nikolai Kremm. Kommuun „Koit”. Kalju Saaber. Liisi Kimberg. Tallinna „vabastamine”. A. Klein. G. Kremm. Pauliine Kremm (1916−2005) oli pärit Allmäe külast ja tuli 1947 elama Saaremaale. Siin avaldatud Loreida Kremmi loal. Lisatud 24.03.2012. Vt. ka Liia Kaarlõp. Uurimistöö : Pauliine Kremm.

TAGA-KAUKAASIA (SH. MUSTA MERE RANNIK)

1878−1879. J. R. Rezold. Kaukaasia kirjad. Eesti Postimehes ilmunud Joosep Rezoldi pikemad kirjad, milles ta kirjeldab Kaukaasia loodust, elu ja olustikku — enne seda, kui eesti asunikud Taga-Kaukaasiasse jõudsid. Kaukaasia olud: loodus. Elbrus jt. mäed. Rahvad: adõgeed, abhaasid, megrelid, grusiinid, svanid (suanetlased), tšetšeenid, armeenlased, sakslased, kreeklased, lesgiinid, tatarlased. Armeenlaste halvad küljed. Dagestan. Gruusia. Signach. Kahheetia. Thelavi (Delawe). Thbilisi. Saksa asundused: Alexanderdorf, Elisabeththal, Katharinenfeld, Marienfeld, Annenfeld, Helenendorf. Ülemõpetaja Roos. Jne. Mitmete allikate kohaselt olid Rezoldi Kaukaasia kirjad üheks teguriks, mis vallandas eestlaste hulgas 1882−1884 väljarändamise laine Taga-Kaukaasiasse. Rezoldi hilisemad kirjad (1881−1883) on digiteeritud kujul lisatud Samarast Suhhumisse väljarändamise faili ja teistesse, eraldi failidesse. Lisatud 22.02.2012.

1881−1884. Samara eestlaste väljarändamine Abhaasiasse Suhhumi piirkonda. Eesti ajalehtedes aastatel 1881−1884 ilmunud kajastused ja sõnumid seoses esimeste eesti asunike saabumisega Musta mere äärde Abhaasiasse. Sellega seoses vallandunud poleemika, milles kesksel kohal olid Joosep Rezold (Thbilisi), Gustav Soonsein (eesti koolmeister Põhja-Samaras) ja Jaan Kilk (üks esimesi Samarast Suhhumi piirkonda siirdunud eestlasi), samuti Eesti Postimehe tollane toimetaja Karl August Hermann ja Samara eestlane Peeter Kolju. Õpetlik lugemine ka tänapäeval. Samara kubermangu eestlased. Taga-Kaukaasia: Abhaasia. Joosep Rezold. Samara eestlaste väljarändamine Suhhumi piirkonda. Samara eestlased Peeter Piir ja Jaan Kilk (Taga-Kaukaasiasse asunduste rajamise maakuulajad). Eesti asundusele koha otsimine Batumis, Karsi piirkonnas (Türgi) ja Suhhumis. Linda asunduste koha (Abžakva) väljavalimine Abhaasias Suhhumi lähedal. Rezoldi teated ja nõuanded eestlastele seoses Suhhumi piirkonda väljarändamisega. Võimude luba Abžakva piirkonda asumiseks. Soonseini kriitika Rezoldi ja Kilgi aadressil. Samara Estonka küla eestlaste pidu Aleksandrikooli asutamise auks: J. Pint. Jaan Kilgi vastus Soonseini kriitikale. Soonseini hüsteerilisevõitu sõnavõtud. J. Kilgi üksikasjalik kiri Samara väljarändajate Suhhumi-teekonna ja (juunis 1882) Estonia küla asutamise kohta. Samara eestlaste kirjad, milles kummutatakse Soonseini väiteid. Rezoldi külaskäik Suhhumisse juunis 1882. Soonseini kõikvõimalikud süüdistused kõigi aadressil ja viide, et Suhhumisse rännanutest osa läks elama 40 km kaugusele Suhhumist. Peeter Pint. Peeter Kolju üksikasjalik kirjeldus teekonna kohta Samarast Suhhumisse. Peeter Kolju otsus mitte Abhaasiasse jääda, vaid hoopis Eestit külastada ja seejärel Samarasse tagasi pöörduda. Mitmete eestlaste tagasipöördumine Suhhumist Samarasse. Samara eestlase kiri Suhhumi rännanute käekäigu kohta. Rezoldi külaskäik Suhhumisse juunis 1883. Väljarändamine Eestist Taga-Kaukaasiasse. Samarast Suhhumisse väljarännanu kirjeldus viletsate olude kohta ja palve saata raamatuid. Peeter Vatsar. Teised (Samara eestlasi mitte käsitlevad) Rezoldi kirjad samast perioodist on digiteeritud eraldi failides. Viiendat korda täiendatud 07.11.2016. Vt. ka Gustav Soonsein. Samara Eestlased (Eesti Postimees, 1880) ja Peeter Piiri, Hendrik Holbergi ja Matkaja mälestusi (Pärnu Postimees, 1929).

1882. J. R. Rezold. Tihwlisist. Ajalehes Virulane ilmunud Joosep Rezoldi kiri. Taga-Kaukaasia. Manitsus eestlastele, et nad ettevaatamatult välja ei rändaks. Lisatud 29.05.2012.

1882−1883. J. R. Rezoldt’i teekond 8000 wersta, Tiflisist Eestimaale ja sealt tagasi, Juuni‑, Juuli‑ ja Augusti­kuus 1882. Ajalehes Sakala järjeloona ilmunud Joosep Rezoldi reisikiri teekonnast Thbilisist Krimmi. Nagu Rezoldi hilisemate kirjade järgi võib otsustada, jäi selle reisikirja avaldamine Sakalas pooleli. Taga-Kaukaasia: Thbilisi. Khutaisi. Poti. Batumi. Abhaasia: Suhhumi ja Estonia küla eestlased. Jaan Kilk. Arvatavasti Uus-Athose klooster. Venemaa: Adler. Novorossiisk. Krimm: Kertš. Jalta. Livaadia. Sevastopol. Simferopol. Aleksandrovsk. Kunstnik Aivazovski. Lisatud 29.05.2012.

1883. J. R. Rezold. Tiflisist. Awalik kiri mitmele suguwennale, kes mulle Suchumi maa pärast on kirjutanud. Eesti Postimehes detsembris 1883 ilmunud avalik kiri Joosep Rezoldilt. Mõne allika (sh. nt. V. Ludvik ja O. Kullerkupp) sõnul oli just see kiri tõukeks esimeste Salme küla asunike väljarändamisele Abhaasiasse (1884). Taga-Kaukaasia. Soovitused eestlastele seoses väljarändamisega. Soovitus saata saadikud maad vaatama. Suhhumi piirkonda väljarändajatele soovitus uurida kirja teel olusid Estonia asunikult Jaan Kilgilt. Taga-Kaukaasia olud ja mõnede eksikartuste ümberlükkamine. Hoiatus malaaria eest. Lisatud 29.05.2012.

1884. Sõnum väljarändajatest (perekond Busch). Ajalehes Olevik avaldatud sõnum Ukrainast Podooliast. Väljarändajad Tori khk Sindi vallast: Andres Busch ja tema perekond. Perekond Buschi teekond Eestist Ukrainasse, eesmärgiga jõuda Kaukaasiasse Suhhumi piirkonda. Lisatud 16.01.2012.

1884. Kiri Suhhumist Eesti Postimehes. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Suhhumi. Väljarännanud eestlaste vilets olukord Suhhumi piirkonnas. Malaaria, hulgalised surmad. Lisatud 29.04.2012.

1884. Ch. Lamanowsky. Krimmist. Ajalehes Sakala ilmunud kiri eesti väljarändajate olukorrast Suhhumi piirkonnas. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Suhhumi, Linda asundus. Eestlaste saabumine Suhhumisse. Runbin. Krimm: Samruki. Lisatud 29.04.2012.

1884−1885. Lühemad sõnumid Suhhumist ajalehes Valgus. Üks autoritest (M. N. H.) tundub olevat seesama, kes kirjutas ajalehes Olevik 1887 avaldatud pikema järjejutu „Matka Suhhumisse”. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Suhhumi. J. Kuusik: kiri Suhhumist sealsete eestlaste nimel. Tunnustus ja optimism Aleksandrikooli teemal. M. N. H: Väljarändajad Maardu mõisavallast. Suhhumi olud. Tundmatu autor: 30 eesti väljarändajate pere saabumine. Tundmatu autor: 45 väljarändaja saabumine Rakverest. Lisatud 09.02.2012.

1884−1886. Sõnumid Ristirahva Pühapäevalehes. Aastatel 1884−1886 selles lehes ilmunud üldisemad kirjutised väljarändamise teemadel. Nende artiklite aeg langeb kokku Abhaasia eesti külade (Estonia, Linda, Salme ja Sulevi) asutamise perioodiga. Peamiselt näib artiklite eesmärk olevat manitseda eestlasi mitte välja rändama ning näidata väljarändamist võimalikult ohtlikuna, peamiselt juba Abhaasiasse läinud eestlaste kurva käekäigu näitel. Taga-Kaukaasia: Abhaasia. Suhhumi piirkond. Põhja-Kaukaasia: Stavropol. Väljarändajad Kuusalu kihelkonnast, Kolga rannast, Rakverest, Jõelähtme kihelkonnast, Kadrina kihelkonnast, Saarde kihelkonnast Jäärja vallast (J. K.), Audru kihelkonnast, Sindi vallast, Kose kihelkonnast. Kaukaasiast tagasi tulnud väljarändajad Krimmis Simferopolis. Pihkva kubermang. Hans Pael. Kristjan Lorman Palmse mõisavallast. Joosep Rezold. Kaukaasia rasked ja kahjulikud olud. Malaaria. Petturid väljarändajaid meelitamas. Lisatud 16.01.2012.

1884−1886. Sõnumid Virulases. Ajalehes Virulane 1884−1886 avaldatud lühemad sõnumid eestlaste väljarändamisest. Peamiseks teemaks on rändamine Abhaasiasse Suhhumisse (ja sealt edasi vastloodud eesti asundustesse). Abhaasias asutati 1881 või 1882 Estonia asundus ning 1884. aastal Linda asundused, Salme ja Sulevi külad. Nende sõnumite avaldamisaeg kattub viimati nimetatud külade asutamisega. Taga-Kaukaasia: Abhaasia ja Sotši kreis. Suhhumi piirkond. Salme. Väljarändamise maakuulajad Abhaasias. Juhan Lindvest. H. Sööberg. Jüri Ponamar. Väljarändajate jõudmine Abhaasiasse. Väljarändamise propageerijad ja korraldajad. Von Michler. Trillo. Kreutzwald. Väljarändajad Harjumaalt Kolga vallast, Rakverest, Häädemeeste kihelkonnast, Kabala külast, Miila külast, Nõmmise külast. Eesti väljarändajate liikumine läbi Moskva. Kaukaasiasse väljarändajad Krimmis Simferopolis. 630 eesti väljarändaja saatmine Stavropolist Abhaasiasse. Kuberneri ametlik teade väljarändamise tingimuste kohta. Taga-Kaukaasia rasked olud. Abhaasia ilmad, loodus ja viljasaak. Hoiatused. Abhaasiast Krimmi (Kertši) pöördunud väljarändajad. Abhaasiast Tveri kubermangu (Brandi maale ehk Nurmekundesse) tulnud eestlased. Jaan Drauser Emmaste vallast perega. Samarast Eestisse naasnud väljarändajad. Lisatud 16.01.2012. Täiendatud 03.04.2012.

1885. Ajalehes Valgus ilmunud kaks W. kirja Musta mere rannikult (võimalik, et Novorossiiskist või Kertšist). Krimm: Kertš. Kertši-lähedane kaluriküla, kus elab u. 70 eestlast (pole selge, mis külaga on tegu). Kertši eestlaste kultuuriline seis. Kaukaasia Musta mere rannik: Novorossiisk. Novorossiiski eestlased. Tsemendivabrik. Tsemendivabriku direktor Dr. Liiwen (Liiven). Alkoholitarvitamine tsemendivabriku eesti tööliste seas. Kaukaasia meretranspordiolud. Kalasaagid. Ilmad. Abhaasia. Eesti asundused Suhhumi piirkonnas: Eesti küla (Estonia) ja Linda. Hoiatused Suhhumi kliima ja olude eest. Malaaria. Täiendatud 11.02.2012.

1885. Suhhumist tagasi. Ajalehes Olevik avaldatud lühisõnum Tähtvere mehest, kes Suhhumist tagasi tuli. Lisatud 16.01.2012.

1885. Suchum-Kaleest. Eestlaste elust. Eesti Postimehes 1885 ilmunud sõnum Suhhumi piirkonna eesti asunduste olukorra kohta. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Suhhumi, Estonia, Linda. Eestlase maja Suhhumi linnas. Linda asunduse perekondade arv (174). Malaaria. Perekond, kes elas talve üle tamme all. Eestlastele antav rahaline toetus. Eesti neiude tülitamine ümberkaudsete rahvaste poolt. Lisatud 03.06.2012.

1885. Linda asutusest, Suhhumis. Ajalehes Olevik ilmunud lühike kiri. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Linda asundus. Vürst Dondukov-Korsakov: visiit Suhhumi piirkonna asundustesse. Linda meeskoor. Baptisti misjonäri külaskäik. Lisatud 29.04.2012.

1885−1886. Ajalehes Valgus ilmunud kirjad Salme külast. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Salme. Ilmad. Viljasaak. Külmtõbi (malaaria). Veiste haigus. Vürst Dondukov-Korsakov: visiit. Liiwendaal (arvatavasti Eesti-Haginsk, kuna mainitud on Stavropoli kubermangu; vähemtõenäoliselt Livoonia küla): veski mahapõlemine ja ehitaja abikaasa surm. Tähesadu. Lahkusulised. Kooli asutamise soov. Lisatud 12.02.2012.

1885−1886. Lühemad sõnumid väljarändamisest Eesti Postimehes. Rakverest Suhhumi suunas läbirändajad (kes arvati olevad Vormsist) tõstsid rongist välja surnud lapse, kelle matsid kohalikud elanikud. Kiri Sevastopolist: 50 Suhhumisse rändajat, osad tulid kohe tagasi. Maakuulaja taluperemees S. kihelkonnast. 15 väljarändaja tagasitoomine Venemaalt vangidena. Eestlaste vilets elu Suhhumis. Lisatud 29.04.2012.

1886. J. T. kiri Sotšist. Ristirahva Pühapäevalehes. Eesti-Haginskist lõuna poole elama asunud eestlased (ilmselt on viidatud J. P. kirjale Eesti-Haginskist, mis ilmus Ristirahva Pühapäevalehes 2.11.1886; oletan, nimetatud eestlaste uus elukoht oli Burna ehk Burnõi küla). Adler. Novorossiisk. Taga-Kaukaasiasse väljarändajad Kuusalu kihelkonnast. Lisatud 16.01.2012.

1886. Kirjad Karsi linna juurest. Ajalehes Virulane avaldatud kaks sõnumit samal aastal loodud Uus-Estonia asundusest (praeguses Türgis). Türgi: Kars: Uus-Estonia. Uus-Estonia küla asutamine ja perede arv. Elu-olu. Väljarändajad Rakvere ja Kose kihelkondadest. Lisatud 16.01.2012.

1886−1887. Eesti ajalehtedes Postimees ja Tallinna Sõber ilmunud ülevaated Peterburi saksa­keelses ajalehes St. Petersburgische Zeitung avaldatud kahest, tõenäoliselt kallutatud kirjutisest Suhhumi piirkonna eestlaste kohta. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Suhhumi piirkond, Estonia asundus. Eestlastest asunike raskused esimestel aastatel, väidetavalt vilets olukord. Postimehe kahtlused, kas kirjeldus peab paika. Paldiski (Baltiski) naine, kelle õde ja õemees lastega Suhhumi rändasid, kuid nüüd on pere laiali pillutatud. Postimehes hiljem ilmunud sõnum kohapealt, mis St. Petersburgische Zeitungi esimese kirjelduse ümber lükkas. Kooli avamine Estonia asunduses, kooliõpetaja Johan Pihlakas ja tema asumine Estonia koolmeistriks. Samas saksakeelses ajalehes ilmunud teine kirjeldus, mis küll möönab eestlaste elujärje paranemist, kuid märgib ära malaaria, elukommete halvenemise ja eestlaste oma-vahelised lahkhelid ja kohtuskäimine. Lisatud 14.02.2013.

1887. Matka Suhhumisse. Ajalehes Olevik 1887 järjeloona avaldatud pikem reisikiri eestlase teekonnast Suhhumisse, sealsetest oludest ja eesti väljarändajate saabumisest. Kirjelduste järgi tundub, et reis ise toimus sügisel 1884, s.t. ajal, mil selles piirkonnas tekkisid Linda eesti asundused ja Estonia asundus oli juba kaks aastat olemas olnud. Samuti tundub kirjelduste põhjal, et autoriks oli seesama, kes avaldas 1884 sügisel ajalehes Valgus nimetähtede M. N. H. all kaks lühiteadet Suhhumist (samuti digiteeritud). Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Suhhumi. Krimm: Feodossija ja Kertš. Teekond Krimmist üle Musta mere Suhhumisse. Suhhumi loodus ja olud, inimesed. Suhhumi eestlased. Linda asundus (põhjalikum kirjeldus). Akapa (Agaapa) asundus. Estonia asundus. Väljarändajad Maardu mõisavallast. Külmtõbi (malaaria). Tsebelda (Sipeldi) mõis. Megrelite (mingreelide) elamine. „Matka Suhhumisse” ja selles sisalduvaid vigu on kritiseerinud Johan Pihlakas oma artiklis „Kirjad Wenemaalt” (1887−1888). Selle peale avaldas „Matka Suhhumisse” autor omakorda õienduse ajalehes Olevik, millele Johan Pihlakas vastas (need sõnumid on samuti digiteeritud). Lisatud 09.02.2012.

1887. Ajalehes Sakala ilmunud kirjasaatja —u— lühike teade Suhhumi piirkonna lumeoludest ja sellest, et sellise talvega on sagenenud haigustesse suremine. Lisatud 06.05.2012.

1887. G. P. Suchum-Kaleest: Kiri Eestlaste elust. Postimehes ilmunud kiri. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Estonia. Eestlaste vilets olukord. Malaaria. Loodus, taimede kiire kasvamine. Elumajad. Põllud. Lisatud 29.04.2012.

1887−1888. Johan Pihlakas. Kirjad Wenemaalt. Sakalas järjeloona ilmunud Johan Pihlaka (1861–1915) ülevaated Abhaasiast ja (tagasivaateliselt) Simbirski kubermangust. Soovitused ja hoiatused väljarändajatele. Kahe perekonna (K. Mägi ja G. Schiffer) väljarändamine Narvast Simbirski kubermangu ja nende edasine elukäik. Simbirski kubermang: Svetloje Osero mõisaasundus (Selge järwe, Selgejärwe), Smorodino (Sõstra), Ogibnaja (Gibnoi), Lapšanka (Lapshanki), Kuvšinovka (Kuwshinowski) mõisaasundus. Svetloje Osero majanduslik edenemine ja viletsad kultuuriolud. Kuvšinovka eestlaste võlg ja tõenäoline pankrot. Reis Simbirskist Suhhumi. Volga laevaseltsid, sõiduhinnad. Volga-äärsed linnad Sõzran (Sõstra), Hvalõnski (Hwalõinski), Balakovo (Balakow), Volsk (Wolsk), Marx (Baronsk), Saratov (Saratow): linnapilt, saratovi sakslased, sh. mennoniidid; Lõuna-Samara Novouzenski maakonna eestlased; Volgograd (Zarizina): linnapilt. Sõit rongiga Volgogradist Kalatši Doni ääres (Kalaz). Kalatši vaksal, linnapilt, olud. Laevasõit Doni jõel. Vene kasakate elu-olu ja kombed. Rostov Doni ääres (Rostow): linnapilt, inimesed, rahvad. Novotšerkassk (Nowo-Tsherkask), Azov (Asow), Taganrog (Taganrok), Jeisk (Eisk), Mariupol, Berdjansk. Kertš (Kertsh): linnapilt, rahvad. Laevareis Kertšist Suhhumi. Novorossiisk (Noworossiisk): tsemendivabrik, eestlased, parun Lieven (Liewen) Kunda mõisast. Naftapuurimine ja -töötlemine, naftajuhe. Kaukaasia ranniku loodus. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Suhhumi. Suhhumi lähiajalugu, linnapilt. Eestlaste orkester. Suhhumi ja ümbruskonna rahvad. Ajalehes Olevik ilmunud kirjutis „Matka Suhhumisse” ja selle kriitika. Selle peale avaldas „Matka Suhhumisse” autor omakorda õienduse ajalehes Olevik, millele Johan Pihlakas vastas. Eesti keel Suhhumis. Kaukaasia rahvaste majad. Tee Estonia külasse. Loodus ja puuliigid. Samara eestlaste tulek Abhaasiasse. Eestlaste maakuulajad. Jaan Kilk (J.). Peeter Piir. Joosep Rezold (Rezoldt). Algse asundusekoha väljavalimine (1881) ja nimetamine „Lindaks” (Abžakva). 40 perekonna saabumine Samarast (1882) ja asumine Lindaks nimetatud koha peale. Malaaria. Suurema osa eestlaste lahkumine Gudauta (Kutauti) linna lähedale. Estonia küla asutamine ülejäänud eestlaste poolt. Abhaasia: Linda asundused: Ülem-Linda (Linda), Akapa (Kappa), Alam-Linda (Gummi) ja Neudorf. „Gummi jaoskond” kui eestlaste ja sakslaste asunduste üldnimi. Abhaasia: Gudauta (Kutautti) eestlased. Veel eestlasi rannikualal Suhhumist Novorossiiskini. Estoniasse maad saanud eestlaste algne arv (110 peret, 110 krunti), maaolud. Esimesed asumisaastad; Estonia eestlastele antud rahaline abi ja põldude tegemine. U. 30 krundiomaniku lahkumine Estoniast. Maapidajate eestlaste arv 1888. aastal Estonias (u. 60). Estonia: põlluharimine ja põllukultuurid; eestlaste tuluallikad; pähklid; karjamaade rentimine; viinamarjad ja vein; siidiussikasvatuse ebaõnnestumine; puit ja ehitus; eestlaste varanduslik järg; koolimaja valmimine (1888); omavalitsus; kultuuriolud: ajalehtede tellimine; laulukoor. Noormees K. Suits. Proua K. Suits ja tema 40. sünnipäeva pidu. Külavanem K. Soo. Raamatukogu asutamine. Haiguste harv esinemine peale malaaria; malaaria harvenemine. Kliimaolud ja ilmad. Eestlase maja ja majapidamise kirjeldus. Vladimiri vene küla Estonia naabruses, sealne pidu; venelane Popov ja tema eestlannast naine; venelase majapidamine. Tsebelda (Sipeldi) eestlased (Estoniast u. 20 km kirdes). Lisatud 28.04.2013.

1887−1893. Johan Pihlaka sõnumid ja teated Abhaasiast Estonia külast ajalehes Sakala. (Johan Pihlakas oli 1887–1890 Estonia asunduse kooliõpetaja, hiljem sealsamas asunik.) Lisaks nendele ilmusid samalt autorilt samadel aastatel Sakalas järjelugudena ka „Kirjad Wenemaalt” ja „Kirjad Kaukasiast”. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Estonia, Linda, Suhhumi. Ilmad, viljasaak, viljahinnad. Veskid. Metsloomad. Estonia külaametnike valimine (1888). Estonia külaametnikud: peakohtumees Hindrik Steinbach, tema abilised Jaak Koorits ja Jaakub Suu. Kool ja õppekeel. Koolmeister Jakob Mihkelson (Michelson), pärit Surjust. Ajalehtede tellimine. Suhhumi eestlaste orkester. Kohalik isetegevus, peod, näidendid, kontserdid. Linda asunik Mihkel Kaares (Karres). H. Toi. P. Pluum (ka Pluhm). Härra Kolk. Friedrich Renning. Neiu Eesmann (oletan, et Jakob Mihkelsoni hilisem abikaasa Anna-Marie). K. Suits. Neiud Liisa Truumann ja Miina Puusta. Kirikuvöörmünder D. Vasar’i (Wasar) surm ja matus (1889). Estonia neiu Marie Kala enesetapp (1891). Estonia elanik Gottlieb Thomson ja tema surm (õnnetusjuhtum joomise tagajärjel). Estonia asunik Peeter Piir, tema õnnetu surm ja matus (1892); Peeter Piiri elulugu. Eestlaste ja megrelite vaheline verine tüli Linda külas ja noormees Juhan Naaber’i hukkumine megreli kuuli läbi (1892). Estonia eestlaste plaan enda hooned ja maa megrelitele ära müüa (1890) ja Põhja-Venemaale kolida. Estonia ja Linda maaolud. Põllutööde kirjeldus; Odessast ja Moskvast tellitud uued põllutööriistad. Kohalikud härjad. Estonia küla tarad. Estonia ümbruse jõed: Kodor (Kadori), Kelasuri (Gelosuur), Amthel. Suurveed ja ujutused. Plaan ehitada Estonia küla ümber kõrgemale kohale (1891) ja sellega seoses külaelanike vaheline maatüli. Eestlaste ametid; käsitööliste arv Estonias. Ühe müürsepa lahkumine Estoniast Austraaliasse. Estoniasse poe asutamine (1890) ja sellega seotud alkoholiprobleemid eestlastel. Halva käitumisega Juhan K. ja Märt B. ning kooliõpetaja Pihlaka pere kiusamine ja ähvardamine kohalike eesti pättide poolt. Selle tagajärjel Pihlaka lahkumine kooliõpetaja ametist (1890), tema kommentaar ajalehes Valgus ilmunud süüdistusele ja kinnitus, et ta ise lahkus kooliõpetaja ametist. Liigne loidus või kartlikkus joomarluse vastu võitlemisel. Külavanema abi salategevus külavanemast mööda minemisel. Halb kord küla ja kohtu koosolekutel. Thbilisi sõjaväepastor Hansen ja tema adjunkt Bergmann. Suhhumis pastori koha sisseseadmine (1891) ja uus pastor Heine. Muud päevauudised ja teated eri aastatest. Lisatud 28.04.2013.

1888. Õiendused seoses 1887 ilmunud kirjutisega „Matka Suhhumisse” ajalehtedes Olevik ja Sakala. „Matka Suhhumisse” autori nurin Johan Pihlaka kriitika aadressil. Pihlaka vastus Olevikule, mida Olevik refereerib. Seejärel Pihlaka õiendus ajalehes Sakala, kus ta kinnitab oma sõnade õigsust. Lisatud 28.04.2013.

1888−1889. Kirjad Salme asundusest. Ajalehes Valgus ilmunud kirjasaatjate P. ja Salmelane (arvatavasti üks ja sama isik) kirjad. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Salme. Ilmad. Maamõõtmine. Maaolud: moldaavlaste hõivatud maade andmine eestlastele ja Salme küla laiendamine mererannani. Salmelaste plaan hakata tegelema kalapüügiga. Sakslaste ja venelaste „Kalonka” küla Sotši linna juures. Vürst Dondukov-Korsakov: visiit Adlerisse. Salmelased J. Tiismus ja J. Lindvest: nende elamute mahapõlemine. Lisatud 21.01.2013.

1889−1890. Johan Pihlakas. Kirjad Kaukasiast. Ajalehes Sakala järjeloona ilmunud Johan Pihlaka (Abhaasia Estonia küla kooliõpetaja 1887–1890) pikem geograafiline, etnograafiline jms. ülevaade Kaukaasiast. Abhaasia geograafia ja kliima. Tähtsamad jõed, puud, metsloomad ja linnud. Pikem kirjeldus Abhaasia ajaloost. Šervašidze dünastia. Tšerkessi hõimud: abhaasid, kabardiinid, tšerkessid, osseedid, tšetšeenid, lesgiinid. Abhaaside aadel: tava’d (vürstid), amista’d, šnoskuo seisus. Abhaaside elamud ja majapidamised. Abhaaside religioon: islam ja õigeusk. Abhaaside toidud, rõivad, kombed (pikem kirjeldus). Abhaaside vargused Estonia külast. Abhaaside muusikariistad, tantsud ja mängud. Osseedid: kombed, majapidamine, elatusalad. Tšetšeenid: kombed. Nogaid: päritolu, religioon, kultuur, nogai naiste elu. Kartveli (Karaweli) hõimud (s.o. Gruusia hõimud): grusiinid, megrelid, imeretiinid, guriid, svanid, laasid, tšavid, ivsuurid ja tušiinid. Pikem kirjeldus kartveli eri hõimude kohta: riietus, kombed, külad, majapidamine, pärimus. Pikk ülevaade Gruusia ajaloost. Armeenlased: elupaigad, religioon, keel. Lisatud 28.04.2013.

1890. Suhumist. Ajalehes Valgus ilmunud kirjasaatja —on’i kiri. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Estonia. Jõulupidu Estonia asunduses. Estonia kooliõpetaja Johan Pihlakas. Kr. Suits. Segakoor. Linda asunduse elanikud. Haigused. Lisatud 29.04.2012.

1890. Suhumist. Ajalehes Valgus ilmunud kirjasaatja P. kiri. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Estonia. Rahva tervis, ilm. Kooliõpetaja puudumine. Süüdistus eelmise koolmeistri (Johan Pihlakas) aadressil. Johan Pihlakas käsitles selles kirjutises tema kohta esitatud süüdistust oma kirjas ajalehes Sakala (nr. 40), 2. oktoober 1891, lk. 2−3. Thbilisi pastor Bermann. Koolimaja valminud. Orkestri asutamine. Lisatud 28.04.2013.

1890−1896. Abhaasia Estonia küla asuniku Johan Pihlaka saadetud rahvapärimusjutud Harjumaalt Jüri kihelkonnast ajalehtedes Olevik, Sakala ja Eesti Postimehe Õhtused Kõned. Kaks juttu pealkirjaga „Majaussi kasvandikud”; ühe nendest juttudest kuulis Johan Pihlakas oma vanaisalt, Kautjala mõisa metsavahilt (Juhan Brandvaht, eluaastad u. 1802–1872). Samuti rahvapärimusjutud „Esimene viinategemine” ja „Esimene õlletegemine”. Lisatud 28.04.2013.

1892. Krimmist (Kuntaugani eestlaste väljarändamine Salme külla ja tagasi). Ajalehes Sakala ilmunud teade Krimmi eestlaste väljarändamise kohta Taga-Kaukaasiasse. Krimm: Kuntaugan. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Salme. Ebaõnnestunud Kuntaugani mõisatehingus osalenud eestlaste väljarändamine Kaukaasiasse ja tagasitulek Krimmi. Taga-Kaukaasia rasked olud, malaaria. Lisatud 15.03.2012.

1893. Suhhumi piirkonna eestlaste usuelust. Postimehes 1893 ilmunud M. G. kiri Suhhumi piirkonna eesti asundusest (Estoniast, Alam-Lindast või Ülem-Lindast) sealse usuelu kohta. Suhhumi eesti asundusi algusaastatel teeninud pastorid: Ferdinand Hörschelmann (kuni 1887), Christoph Beermann (1887–1890), H. (Heine?) (alates 1890). Nurin pastor H. vähese pühendumise aadressil. Suhhumi piirkonna eesti asunduste elanike arv kokku (umbes 600), sama piirkonna sakslaste arv (umbes 200). Estonia kool, Ülem-Linda kool, Alam-Linda kool. Lisatud 11.11.2015.

1893−1899. Jakob Mihkelsoni kirjad Suhhumist. Ajalehes Olevik ilmunud Jakob Mihkelsoni kirjad Estonia külast ja Suhhumist. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Suhhumi, Estonia asundus, Alam-Linda (Kummi-Akapa), Ülem-Linda (Linda), Neudorf, Gnadenberg. Ilmad. Loodus. Saagid. Viljahinnad. Põllupidamine. Aiandus. Põllumeeste selts. Gerassim Rõbinski. Liikmeks astujad Estonia ja Linda küladest. Ajalehtede lugemine eesti külades. Suhhumi piirkonna rahvaarvud (eestlasi 587) (1894). Kohalikud ja ümberkaudsed olud. Kelasuri (Kalisuri) jõgi. Kodori jõgi. Jõgede põhjustatud hädad. Abhaasia eesti asunduste seltsitegevus, majandus‑ ja haridusolud. Abhaasia kreeka külad. Jaan Kilk’i surm ja matus Estonia külas. Estonia asunik Johan Pihlakas. Künnapas Neudorfi külast. Petismisjonär August Born. Eestlaste koolid Suhhumi piirkonnas. Lisatud 16.01.2012.

1894. Suhhumi eestlaste elu üle. Ajalehes Postimees ilmunud Tiflisi eestlase kiri. Taga-Kaukaasia: Abhaasia. Eestlaste asumine Suhhumi piirkonda. Linda küla asutamine. Rasked tingimused. Kliima, viljakasvatus. Rõbinski ja tema raamat. Soov asutada Suhhumisse põllutööselts. Megrelite ja abhaaside tekitatav kahju eestlastele. Estonia ja Linda koolimajad. Estonia laulukoor ja orkester. Estonia ja Linda küla perede arv ja sealne ajalehtede lugemine. Lisatud 29.04.2012.

1894−1903. Johan Pihlaka sõnumid Eesti Postimehes. Sõnumid ja teated, mille saatis Abhaasia Estonia küla asunik Johan Pihlakas. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Estonia, Suhhumi. Haigused, sh. malaaria, kopsupõletik, kõhutõbi. Noormees Karl Suits surnud (1894). Estonia asunduse jõed: Kelasuri (Galisur) ja Kodor ning kaks väiksemat jõge; üleujutused Estonias. Mazarka (ka Masarka) jõgi ja sillad. Johan Pihlaka põllu kadumine jõkke (1895). Johan Pihlaka lehma varastamine abhaaside poolt (1896); tema uue maja mahapõlemine (1896). Luuletus „Kadunud õnneaeg”. Viljahinnad ja vilja müük. Maade rentimine maisi kasvatamiseks. Mesilaste pidamine. Jaan Kilk: tema surm ja matus Estonia külas. Tagasivaade Kilgi elule. Estonia koolimaja ehitamine 1886–1888. Peeter Piir. Kontserdid ja näidendid Estonias. Kristjan Suits. L. Puuss (?, hiljuti Eestist tulnud). Joosep Pint. Knuut (vennad Knuudid). Estonia külavanem J. Suu. Külavanema abi J. Piir (kas Joosep Peetri poeg Piir?). Estonia kohtumees H. Õuner. Kiriku eestseisja K. Suu. Eelmise külavanema raiskav käitumine. Pastor Bernhoff (Bernhof). Petismisjonär August Born Eestist. Raudtee ehitamise plaanid. Suhhumi Põllumeeste seltsi asutamine. Gerassim Rõbinski (Rõibinski). Jakob Mihkelson (Michelson). Põllumeeste seltsi liikmed, sh. eestlased. Drandi (Drandoi) küla velskrid ja apteek, peaarst; Drandi küla rahvad ja kauplused. Estonia asunik Adam Tsärn Võnnu khk-st Rasina vallast ja temaga juhtunud õnnetus. Estonia palvemajja oreli muretsemine (1897); orelimeister K. Kalmus Põhja-Kaukaasiast Livooniast. Estonia küla paiknemine (majad kolmes 2‑3 km pikkuses reas). Mölder ja sepp Jüri Korbmann, tema poja õnnetu surm. Estonia asunik, endine Jüri khk Aruküla valla koolmeister Mart Kala perekond ja nende õnnetused. Linda küla orkester. Estonia küla viiuliansambel. Kutaisi uus kuberner Hörschelmann Eestist. Kooliõpetaja August Härms ja tema lahkumine Odessasse (1899), uue koolmeistri otsimine (1899) ja uus koolmeister (1900) Mihkel Vunk Vana-Vändrast. Rändur von Neugarten. Estonia asunduse õige aadress. Külaskäik Linda asundusse, teekond sinna. Linda asunduse vaimuelu. Linda asunik Mihkel Kaares (Karres). Linda asunduse harmoonium ja palvemaja kell. Linda asunduse elumajad. Lahke vastuvõtt. Joomine Lindas. Sakslane Reckemann ja tema tütre röövimine; röövlite tabamine. Alam-Linda eesti asunik Juhan Mätik ja tema mõrvamine. Vennad Bode’d Akapa (Agaapa) eesti külast. Venelase tapmine Estonia külas. Neudorfi saksa-eesti küla asunik Leesmann: röövlite rünnak tema majas. Bathumi–Suhhumi–Novorossiiski raudtee ehitamise plaanidest. Maasikakasvatus Suhhumi piirkonnas. Alam-Linda asunik Tiit Teder ja tema aiapidamine. Katse asutada Estonia külas haridusselts. Estonia täiskogu koosolekul osalejate lapsik käitumine. Estonia küla asunike avalikud kohustused: küüdikorrad ja teede sillutamine. Abhaasia aadel. Teede vilets olukord ja lahendus. Drandi (Drandõi) küla. Aasta 1903 halb talv ja haigused: malaaria, sarlakid ja kopsupõletik. Linda asunik Mengel ja tema 5 lapse surm. Hobuse‑ ja lehmavargused ning seni kehtinud kord hüvitamiseks. Kaukaaslaste (tšerkessid, abhaasid) suhtumine vargustesse. Grusiinid, megrelid, imeretiinid, guriid, georgiid. Suhhumi piirkonnas alates 1899 keelatud teiste rahvaste elamatulek peale vene õigeusklike. Endine Oudova asunik Abram Suu Estonias ja talle asumisloa mitte andmine. Asunik ja vöörmünder J. Pint ja tema 35. sünnipäeva pidu 6. juulil 1903 ilma alkoholita. Karskus Estonias. Dmitri Slavjanski ja Margarita Slavjanski kontsert Suhhumis. Aitäh bibliograafilise abi eest Merike Kiipusele ja Helje Laasile kirjandusmuuseumist. Oluliselt täiendatud 04.05.2014.

1895. T. K. Noworossiskist. Eesti Postimehes ilmunud omamoodi liigutav kiri Novorossiiski eestlaselt sealse elu kohta. Taga-Kaukaasia: Novorossiisk. Ilmaolud. Kohalikud elatusalad. Novorossiiski eestlased: nende arv (u. 100) ja tegevus. Tšehhid, kasakad. Novorossiiski eestlaste karskusseltsi asutamine. Meremees M. Mihkelson: tema tegevus kohalike eestlaste eestvõtjana, võõrdumine kohalikest eestlastest ja lahkumine Vladivostokki. Lisatud 15.01.2013.

1895. Sõnumed Weike-Aasiast. Ristirahva Pühapäevalehes ilmunud vöörmünder H. L.‑i ja T. P. kiri Uus-Estonia asundusest. Türgi: Kars: Uus-Estonia. Väljarändamine Eestist Põhja-Kaukaasiasse Allmäe külla ja elu seal (1885). Edasirändamine Allmäelt Jerevani kubermangu Karsi kreisi (1886). Uus-Estonia asutamine (1886). Uus-Estonia asunike elu‑ ja töötingimused, elanike ja perede arv. Viljasaak. Põllupidamine. Maaolud. Hariduse olukord ja kool. Lisatud 16.01.2012.

1898. Kiri Taga-Kaukaasiast. Ristirahva Pühapäevalehes avaldatud kiri Taga-Kaukaasiast. Abhaasia. Batumi. Suhhumi. Kutaisi. Poti. Estonia. Akapa. Linda (Ülem-Linda). Kummi (Alam-Linda). Kooliõpetaja L. Puus. Külade elanike arvud. Lisatud 16.01.2012.

1899. Teated Suhhumi põllumeeste seltsi asutamise kohta 27. detsembril 1898. Rojev. Jakob Mihkelson. Kohalikud ilmad. Lisatud 09.02.2012.

1899. Eesti Postimehes avaldatud lühike kiri Salme külast. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Salme. Ilmad. Uue koolimaja ehitamine. Palvemajja harmooniumi toomine. Lisatud 12.02.2012.

1899. Kiri Taga-Kaukaasiast. Ristirahva Pühapäevalehes. Arvestades, et Ristirahva Pühapäevaleht avaldas 1902. aastal J. Türkeli kirja Salme küla kohta, kus samuti oli mainitud Kuusalu kihelkonda ja kooli asutamist 1900. aasta paiku, on võimalik (kuigi sugugi mitte kindel), et ka selle kirja autor on Türkeli-nimeline ja kiri on saadetud Abhaasiast Salme külast. Lisatud 16.01.2012.

1900. Ristirahva Pühapäevalehes avaldatud sõnum Linda asunduste õigeusklike eestlaste kohta. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Linda. Rohkem kui 200 asuniku plaan astuda õigeusku (1896). Asunike palve saata neile eesti keelt mõistev preester. Palve täitmata jätmine. Lisatud 06.05.2012.

1901. Ajalehe Teataja 10. novembri numbris ilmunud teade selle kohta, et Suchum-Kalees (s. o. Suhhumis) võtab Teataja tellimusi ja kuulutusi vastu Johan Pihlakas Estonia asundusest. Lisatud 28.04.2013.

1901. Suhumist. Ajalehes Uus Aeg ilmunud kiri Suhhumist. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Suhhumi. Ilmad. Põllumeeste seltsi varjusurm. Suhhumi laadad. Istanduste rajamine, virsikukasvatus. Õigeusklikud eestlased Suhhumi piirkonnas; täitmata jäetud palve saada eestikeelne preester. Lisatud 29.04.2012.

1901. Bakust. Ajalehes Teataja ilmunud lühike ülevaade Bakuu lätlastest. Taga-Kaukaasia: Aserbaidžaan: Bakuu. Mainitud on ka seda, et Bakuus on eestlasi ja peetakse eestikeelseid jumalateenistusi. Lisatud 13.03.2013.

1902. Rudolf Renning. Suhumi Eesti asunikkude elust. Ajalehes Teataja. Student Renningi ülevaade. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Estonia, Linda asundused, Neudorf, Suhhumi. Väljarändamine Abhaasiast Tveri kubermangu ja Siberisse. Põllumajandus ja aiandus Suhhumi piirkonnas. Eestlaste kooliharidus Suhhumi piirkonnas. Suhhumi piirkonna eesti külade seltsielu. Lisatud 16.01.2012.

1902. Kiri Estonia asunduse kohta (Eesti Postimehes) tõstetud ümber faili Johan Pihlakas. Teated ja sõnumid Eesti Postimehes 1894−1903.

1902. J. Türkeli kiri Salme külast. Ristirahva Pühapäevalehes. Ilmad. Väljarändajad Kuusalu kihelkonnast. Salmelaste tegevus, haridus ja seltsielu. Uudised Abhaasiast. Lisatud 16.01.2012.

1903. Kiri Linda eesti asundusest (ajalehes Olevik). Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Linda asundus. Kogukonna koosolek. Edumeelsed ja tagurlikud rühmad. Haridus- ja kooliolud Lindas. Kaks olemasolevat kooli. Koolilaste puudumine ja selle põhjused. Lisatud 09.02.2012.

1903. Kiri Suhhumist (ajalehes Postimees) maa‑ ja piiriolude muutumise kohta. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Suhhumi. Kroonuasumaadele kinnitatakse edaspidi ainult õigeusklikke venelasi. Lisatud 09.02.2012.

1903. Batumi Ew. usu koguduses. Eesti Postimehe Missioni-Lehes ilmunud lühike ülevaade Batumi luteri koguduse tegevuse kohta. Taga-Kaukaasia: Batumi luteri kogudus, sh. eestlased. Batumi luteri kiriku ehitamise plaan ja selleks maa saamine. Batumi luteri kalmistu. Koguduseliikmete arv ja statistika (1902). Pastor A. Bernhoff. Lisatud 21.01.2013.

1903. Johan Pihlakas. Kiri Suhum-Kaleest. Eesti Postimehes järjeloona ilmunud Abhaasia Estonia küla asuniku Johan Pihlaka ülevaade Suhhumi piirkonna eestlaste haridus‑ ja kirikuoludest. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Suhhumi, Estonia, Ülem-Linda (Linda, Neudorf), Alam-Linda (Kummi, Akapa). Piiskop Fehrmanni visiit Suhhumisse. Batumi pastor Bernhoff. Suhhumi piirkonna eestlaste administratiivne korraldus. Estonia ja Linda kogukonnavalitsused ja kohtud. Kaukaasia ülemvalitseja vürst Golitsõn (Golõtsina). Estonia küla postiaadress. Suhhumi piirkonna eestlaste kooli‑ ja kirikukorraldus. Linda kogukonna neli küla (ja kaks kogudust). Ülem-Linda kogudus: Linda ja Neudorf. Alam-Linda kogudus: Kummi ja Akapa (Kapa) külad. Ülem-Linda köster-kooliõpetaja Peeter Peets Laiuselt. Alam-Linda köster-kooliõpetaja Voldemar Soovik Tahkurannast. Estonia köster-kooliõpetaja Mihkel Vunk Torist. Estonia koolimaja (ehitatud 1887), kirjeldus. Linda asunduste koolimajad. Estonia asunikud Jaan Kilk, Peeter Pint ja Jüri Korbmann. Alam-Linda uue, kivist koolimaja ehituse alustamine. Asunike tagurlik suhtumine kooliharidusse; takistused koolihariduse omandamisel. Estonia naaberküla Vladimiri vene kool. Kooliaasta pikkus. Suhhumi piirkonna eesti asunduste kiriklikud olud (kuulumine Batumi kihelkonda). Suhhumi viis luteri kogudust: 1) Estonia, 2) Alam-Linda, 3) Ülem-Linda, 4) sakslaste kogudus (Gnadenberg ja Neudorf), 5) sakslaste linnakogudus Suhhumis. Arvamus, et kihelkonna keskuseks sobiks Batumi asemel paremini Suhhumi. Suhhumi piirkonna eestlaste arv (koos õigeusklikega u. 1000, luteriusulisi u. 800): Estonias u. 200 luterlast; Lindas ja Kummis u. 600 eestlast; lisaks Akapa, Neudorfi ja Suhhumi linna eestlased. Mõtted Suhhumi ja Batumi kui kogudusekeskuste teemal. Suhhumi piirkonna eestlaste kultuurielu, annetused ühisteks üritusteks. Estonia seltsimaja ehitus. Halb kord eestlaste üldkoosolekutel. Lisatud 28.04.2013.

1904. Küsimused ja kostmised. Ajalehes Uudised ilmunud Abhaasia Estonia küla asuniku Johan Pihlaka kirjutised esperanto keele kohta. Lisatud 28.04.2013.

1905. P. Suhumi kr. Linda külast. Rööwlid. Ajalehes Uudised ilmunud kiri Linda külast. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Linda. Kallaletungid ja röövimised. Megreli röövsalkade tegevus Linda külas detsembris 1905. Asunik Mihkel Keller, tema poja hukkumine. Kroonult abi otsimine. Lisatud 29.04.2012.

1905. Teade Batumist Ristirahva Pühapäevalehes selle kohta, et teiste seas Abhaasia külade Neudorfi ja Estonia kogudused on otsustanud hakata iseseisvateks kogudusteks. Batumi kogudus. Kutais (Khuthaisi). Abhaasia: Gnadenberg (saksa küla). Neudorf (saksa–eesti küla). Estonskoje (Estonia). Lisatud 13.02.2012.

1905. Johan Pihlakas. Suhum-Kaleest. Ajalehes Olevik 1905 ilmunud Abhaasia Estonia asunduse endise kooliõpetaja Johan Pihlaka kriitika Peeter Friedrich Kõivu artikli „Kirjad Kaukaasiast” aadressil. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Suhhumi piirkond. Märkused: malaaria ei vii enneaegu hauda, kopsupõletik on selles piirkonnas ainus kardetav haigus. Täpsustused malaaria kohta. Okaspuumetsade puudumine selles piirkonnas. Hea kliima Suhhumis. Piirkonna puudused: röövlitest pärisrahvad. Lisatud 28.04.2013.

1906. J. Pihlakas. Kirjad Suhum-Kaleest. Päevalehes järjeloona ilmunud Abhaasia Estonia küla asuniku Johan Pihlaka ülevaade rahututest sündmustest Suhhumi piirkonnas 1905. aastal. Alalised röövimised alates veebruarist 1905. Johan Pihlaka vara röövimine. Suhhumi ringkonna ülema (kaukaaslane) ükskõikne suhtumine. Megrelid kui kõige suuremad röövlid. Megreli küla Pšap (Pshap) Estonia naabruses: 70 elaniku seas 50 röövlit. Kubermangu asevalitseja saadiku polkovnik Pavlovi kontrollkülaskäik ja kaebuste ärakuulamine. Megrelite ähvardused eestlastele. Estonia asunik Jaan Liiv (Liiw). Kahe röövli kinnipüüdmine Johan Pihlaka poja Silwied Atniochius Pihlaka abiga. Abhaasid kui megrelitest meeldivamad. Abhaaside ja megrelite omavahelise vaenu (küllap ka hilisema Gruusia–Abhaasia vaenu) tagamaad. Abhaaside eemalejäämine 1905. aasta rahutustest. Megrelite Nikolajevski küla Estoniast 5 km idas; Drandi (Drandõi) küla. Megrelite katsed eestlasi ja abhaase omavahel tülli ajada. Kaukaaslaste karistamine röövimiste ja rahutuste eest. Kindral Alihhanov (Alihanow) ja tema lahke suhtumine eestlastesse. Lisatud 28.04.2013.

1906. M. J. Wunk. Suhhumi eestlased. Ajalehes Postimees järjeloona avaldatud Mihkel Johannes Vungi (Abhaasia Estonia küla kooliõpetaja 1900−1906) artikkel. Taga-Kaukaasia: Abhaasia. Suhhumi. Ülem-Linda. Alam-Linda. Estonia. Eestlaste asumine sellesse piirkonda 1882−1884, põhjused. Viletsad olud, toit, malaaria. Põlluharimine ja aiapidamine. Põhjalikum ülevaade eri teraviljade, puu‑ ja aedviljade kasvatamisest, taimekahjuritest ja ‑haigustest. Saaduste hinnad. Põlluharimise ja aiapidamise majanduslik aspekt ja väljavaated. Lisatud 09.02.2012.

1906. J. Pihlakas. Kirjad Kaukasiast. Ajalehes Virulane järjeloona ilmunud põhjalik ja pikk kirjeldus Taga-Kaukaasia geograafiast, loodusest ja rahvastest ning Abhaasia Suhhumi piirkonna (ennekõike Estonia küla) eestlaste olustikust. Kirjutatud Eestis olles; autor Johan Pihlakas oli tol ajal Abhaasia Estonia küla asunik. Taga-Kaukaasia: geograafia, kliima, loodus, ajalugu, rahvad, mäed. Elbrus, Ararat jt. Megrelid (mingrelid, mingreelid), abhaasid, grusiinid, armeenlased (armenid). Joosep Rezold. Jaan Kilk. Peeter Piir. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Suhhumi, Estonia, Linda, Neudorf, Kummi (Gumi), Akapa (Agapa), Gnadenberg. Kodori jõgi. Samara eesti asunikud ja nende ümberasumine Taga-Kaukaasiasse ja selle põhjused. Simbirsk. Estonia küla ajalugu ja sealsete eestlaste elu. Selle kirjutise järg ilmus 1910 ajalehes Virulane, samuti pealkirja all „Kirjad Kaukasiast”. Lisatud 22.02.2012.

1907. J. Pihlakas. Kirjad ja teated. Päevalehes 1907. aastal ilmunud Abhaasia Estonia küla asuniku Johan Pihlaka kirjad. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Estonia. Mõnede eesti asunike lahkumine Abhaasiast. Asunik Jaan Mikson: tema lahkumine Siberisse ja lõpuks naasmine Suhhumi. Ka Johan Pihlaka siirdumine Kaukaasiast Krimmi 10. augustil 1907. Pikemad selgitused lahkumise põhjuste kohta: kitsaks jäänud maaolud; tervist kurnav kliima, mis kaotab elujõu; metsikud ja võõraid vihkavad pärisrahvad ja nende parasiteerimine eestlaste tööl. Johan Pihlaka isiklikud põhjused lahkumiseks: pettumine Kaukaasias, kodumaaigatsus. Soovitused ja hoiatused Eesti väljarändajatele. Suhhumi piirkonna loodus. Viinamarjade töötlemine veiniks. Sissetulek puuviljadest. Meretee Suhhumist Krimmi Feodossijasse (Feodosia). Krimm: Kertš (Kertsh). Esimesed muljed Krimmist. Lisatud 28.04.2013.

1908. A. Key. Noworosiiski uus kirik. Ristirahva Pühapäevalehes ilmunud teade ja foto Novorossiiski uue luteri kirikuhoone kohta (Krasnodari krais). Lisatud 16.01.2012.

1909. Linda ja Neudorfi asunduste 25. juubeli kajastused lehtedes. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Ülem-Linda, Linda, Neudorf. Ettevalmistav pidu nelipühade ajal. Linda näitlejad, lauljad ja orkester. Asunik neiu Kaares, tema kõnest tekkinud skandaal. Raudsepp. Mihkelson. Peets. Ülem-Linda kooliõpetaja Raba. Viie koori etteasted; Estonia asunduse laulukoor, Estonia kooliõpetaja Soovik. Alkoholiprobleemid Ülem-Lindas. Skandaali tekitanud neiu Kaaresi kõne täielik tekst. Jüri Schellbach. Mihkel Kaares. Leena Kaares. Teist korda täiendatud 16.05.2012.

1910. Suhum-Kaleest, Stanja külast. Peterburi ajalehes Pealinna Teataja ilmunud kiri „Stanja” (Estonia) külast. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Estonia. Sissetulekuallikad. Aiandus, virsikukasvatus, istandused. Kiire puude kasv. Loorber. Kalapüük. Elutingimused. Maaolud. Lisatud 16.05.2012.

1910. Ülewalt-Linda asundusest. Peterburi ajalehes Pealinna Teataja ilmunud sõnumid ja kirjad Ülem-Linda asundusest. Kirjasaatja Piits. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Ülem-Linda. Koosolek uue kooli ehitamiseks, plaan küsida abikassast toetust. Alam-Linda. Ülem-Linda laste korratu kooliskäimine. Erakordne sündmus: külakoosolekul ei olnud alkoholi. Pastor August Nigol (Niggol) Ülem-Linda asunduses. Ülem-Linda palvemaja. Kevadine pidu Ülem-Lindas: näitemäng, orkester. Alkoholi pruukimine peol, alkoholipruukijate lärmamine. Lisatud 16.05.2012.

1910. Kiri Estonia ja Ülem-Linda pidude kohta ajaheles Sakala. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Estonia ja Ülem-Linda. Ülestõusmispüha peod Estonias ja Ülem-Lindas. Seltskonnategevus. Estonia kooliõpetaja Soovik (Soowik). Pasunakoori juhataja Konks (Estonia). Viiulikoori juhataja õp. Raba (Ülem-Linda). Pastor August Nigol Rostovist: kõned Estonias ja Ülem-Lindas. Lisatud 13.02.2012

1910. Bakuu Eesti Seltsi asutamine. Ajalehes Sakala avaldatud teade Bakuu Eesti Seltsi asutamise kohta. Aserbaidžaan: Bakuu: Bakuu Eesti Selts. Seltsi asutamine ja juhtkond: Seller, Randmann, Siwenthal, Raha, Tomingas, Oja, Martinson, Jaanson, Nuhrberg. Lisatud 13.02.2012

1910. Salme Eesti Põllutööstuse ühisus. Peterburi ajalehes Pealinna Teataja ilmunud sõnum Salme asunduse Eesti Põllutööstuse ühisuse põhikirja kinnitamise kohta. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Salme. Eesti Põllutööstuse ühisus. Lisatud 16.05.2012.

1910. Joh. Pihlakas. Kirjad Kaukasiast. Ajalehes Virulane järjeloona ilmunud Abhaasia Estonia küla asuniku Johan Pihlaka järjekordne „Kirjad Kaukasiast”, järg 1906. aastal ajalehes Virulane ilmunud kirjutisele „Kirjad Kaukasiast”. Põhjalik ülevaade Kaukaasia rahvastest ja ajaloost. Poisikesepõlve Kaukaasia-igatsus. Rae valla kooliõpetaja H. Stimberg. Kaukaasia rahvad. Gruusia riik ja tema ajalugu (pikem ja põhjalikum kirjeldus). Kartveeli hõimud (s. o. Gruusia rahvad). Armeenia riik. Kaukaasia keeled. Pärisrahvaste kombed. Linnapilt Kaukaasias. Naiste kohtlemine Kaukaasia eri rahvaste juures. Tšerkessid. Lesgiinid. Osseedid. Tšetšeenid. Kabardiinid. Kurdid. Tatarlased. Jeziidid. Teised, väiksemad rahvad. Veritasu. Venelased. Svanid. Abhaasid. Guriid. Megrelid. Kaukaaslaste külad ja toit. Põlluharimine. Võõrustamine. Johan Pihlaka poja mõrvamine; mõrtsukas Abhaasia eesti asunik August Soosaar. Lisatud 28.04.2013.

1910. O. K. Uue-Estoniast. Autor oli arvatavasti Uus-Estonia küla kooliõpetaja Otto Kõiv. Peterburi ajalehes Pealinna Teataja järjeloona ilmunud ülevaatekirjutis (praeguses Türgis asuva) Karsi eestlastest. Taga-Kaukaasia: Kars: Uus-Estonia (Uue-Estonia). Karsi ümbruse loodus. Alaca Dağı (Aladsha). Karsi linn. Karsi jõgi (Karsa-Ashai). Vene küla. Armeenia küla. Saksa küla. Kreeka küla. Ararat. Uus-Estonia maade pindala ja jaotumine. Uus-Estonia elanike arv (282). Loomapidamine: lehmad. Põlluharimine (põhjalik kirjeldus): kündmine, põllutööriistad, rehepeks, pahmalaud. Veeolud. Uus-Estonia küla juurest voolav Margaradshi oja. Aedviljakasvatus. Küla aedviljapõldudele vee juhtumine. Armeenlased. Võivabrik. Uus-Estonia külakoosolekud. Koolimaja. Uue koolimaja ehitamise plaanid. Kooliealiste laste arv. Ühiskondliku ja seltsielu verevaesus. Laulukoor. Asunike päritolu mitmetest eri maakondadest. Lisatud 12.05.2012.

1910. O. Kõiv. Wäljarändajad. Autor oli arvatavasti Uus-Estonia küla kooliõpetaja Otto Kõiv. Sissevaateline ja kirjanduslikult meisterlik, Virulases järjeloona ilmunud Uus-Estonia asunduse tekkimise lugu, mis hõlmab ka jutustust väljarändajate teekonnast Eestist Allmäele, sealt Maruhhasse, sealt tagasi Allmäele ning sealt lõpuks Karsi linna juurde praeguses Türgis. Ühtlasi ka Kaukaasia loodusest ja põlisrahvastest. Fakte on pigem vähe, kuid olustikukirjeldus on kirgas. Lisatud 22.02.2012

1910. K. Uue-Estoniast. Peterburi ajalehes Pealinna Teataja ilmunud kirjasaatja K. kiri Karsi linna lähedalt Uus-Estonia asundusest. Taga-Kaukaasia (Türgi): Kars: Uus-Estonia (Uue-Estonia). Ilmad ja hea viljakasv. Viljahinnad. Heinasaak. Vilja ja heina müümine. Kehv aedviljasaak. Uus-Estonia elu talvel. Koolera: surmajuhtumid Uus-Estonias. Ühe pärijateta lese vara oksjon: kavatsus asutada selle tuludest küla raamatukogu ja osta orel. Meditsiiniolud, velskri saabumine külla. Lisatud 12.05.2012.

1910. Voldemar Grünstamm. Noworossiiskist Suhumisse. Tallinna Teatajas järjeloona ilmunud Voldemar Grünstammi reisikirjeldus laevasõidust Novorossiiskist Suhhumisse, piki Musta mere rannikut. Pikemalt on kirjeldatud: Kaukasuse mäed merelt vaadelduna, Novorossiisk, Sotši, Adler, Gagra, Novõi Afon (Uus-Athos), Suhhumi. Peale selle: 1905./1906. aasta revolutsioon Sotšis (sealhulgas on mainitud sulevlaste osalemist selles). Adleri piirkonna eesti asundused: Salme, Troitski, Sulevi, Lepalageda, Tammelageda, Perevalialune, Stankovitsa, Punase-Lageda ja Aibga (Nahhip). Suhhumi piirkonna eesti asundused: Ülem-Linda (Linda), Alam-Linda (Gumi), Agapa, Neudorf, Estonia. Lisatud 17.04.2012.

1910. Kiri Kaukasiast. Salme asundusest. Ajalehes Virulane ilmunud A. K. kiri Salme asundusest. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Salme. Kaukaasias kooliõpetajana töötamise iseärasused ja raskused. Haridusolud. Alkoholi tarvitamine. Naistega kauplemine ja prostitutsioon, sellega tegelev Batumi eestlane. Ebausk Salme külas. Meditsiiniolud. Lisatud 15.03.2012.

1910. J. Künnapas. Suhum-Kaleest. Ajalehes Asunik ilmunud kiri Suhhumist. Teade selle kohta, et autor on leidnud Suhhumi lähedal suure maatüki, mille ostmine või rentimine oleks eestlastele sobilik. Suhhumi olud: kliima, põllupidamine, elatusalad. Lisatud 26.05.2012.

1910−1915. Teateid Thbilisi eestlastest (ja lätlastest) eestikeelsetes lehtedes. Taga-Kaukaasia: Gruusia: Thbilisi (Tiflis, Tbilisi). Thbilisi eestlased: ajalugu, tegevus, ametid. Eestlaste arv Thbilisis (vähemalt 200). Thbilisi lätlased. Eestlaste tegevusalad. Kadakasaksad. Thbilisi kirjeldus, botaanikaaed, funikulöör, Kura jõgi. Eestlaste kogunemine luteri kirikus ja mujal; seltsielu. Läti pastor (Taga-Kaukaasia sõjaväeringkonna kirikuõpetaja) P. Pipkalejs. Lätlaste selts Thbilisis. Plaan asutada eesti selts. Tiflisi eesti selts (Tiflisi Eesti Wastastikku Abiandmise selts): asutamine (1912), esimene üldkoosolek. Otto Johannes Kiesel. J. Jaas. H. Tallmeister. E. Lindemann. Lengi. Pastor Pipkalejsi surm ja matus (1913). Sõda. Hirm türklaste tuleku ees (1914), mitmete perekondade lahkumine linnast. Eesti seltsi jõulupeo ärajäämine (1914). Täiendatud 16.05.2012.

1911. J. Pihlakas. Kiri Suhum-Kaleest. Ajalehes Virulane ilmunud Abhaasia Estonia küla asuniku Johan Pihlaka kiri. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Estonia. Sügisel mitmel pool Venemaal nähtud ilmad. Enneolematud lumeolud ja kange külm Suhhumi piirkonnas. Lume tekitatud purustused, sealhulgas Estonia kontserdimaja sissevarisemine. Raskused ringiliikumisel, puudus. Samadest Estonia lumeoludest kirjutas ka kirjasaatja Maur-Ferrman 12. veebruaril 1911 Peterburi Teatajas. Aitäh kirjutise foto eest Merike Kiipusele ja Helje Laasile kirjandusmuuseumist. Lisatud 28.04.2013.

1911. Kaukasia Salme eesti asundusest. Peterburi Teatajas avaldatud kiri Salme külast. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Salme. Lumised ja külmad ilmad. Lumeolud. Postiolud, halb postiteenistuse korraldamine. Lisatud 12.02.2012.

1911. Uue-Estoniast. Peterburi Teatajas avaldatud kiri Uus-Estonia asundusest Karsi linna juures (praegu Türgimaa). Uus-Estonia. Kars. Thbilisi. Uus-Estonia koolimaja nurgakivi. Uus-Estonia 25. aastapäeva pidu. Lisatud 16.01.2012.

1911. O. Kõiv. Kaukasia mägedes. Peterburi Teatajas 1911 avaldatud reisikirjeldus eestlase jalgrattamatkast praeguse Türgi, Armeenia, Aserbaidžaani ja Gruusia territooriumil marsruudil Kars – Kağızman – Ani – Jerevan – Gəncə – Thbilisi – Kars. Autor oli arvatavasti Otto Kõiv (1886−1919), kes tegutses tol ajal Karsi lähedal Uus-Estonia eesti asunduses kooliõpetajana ja hiljem Thbilisis ohvitserina. Taga-Kaukaasia. Türgi: Kars, Aladağ (Aladacha), Araksi jõgi, Kağızman (Kagõsmani), Ahhurjani jõgi ehk Arpa Çayı (Arpa-tshai), Ani, Digor Çayı jõgi (Digor-tshai), Ararat. Armeenia: Jerevan (Eriwan), Nahhitševan (Nahitsewan), Semjonovka (Semõnowka), Sevani järv (Gaktsa). Aserbaidžaan: Gəncə (Jelisawetpol), Kura jõgi, Alazani jõe ehk Qanıx’i org (Alasani). Gruusia: Thbilisi ehk Tbilisi (Tiflis). Armeenia: Vanadzor (Karaklis). Türgi: Uus-Estonia eesti küla. Assüürlased: ajalugu, eluviisid. Kurdid: ajalugu, välimus, eluviisid. Lisatud 04.04.2012.

1911. Alam-Linda (Kummi) Eesti asundusest. Peterburi Teatajas 1911 ilmunud kiri Alam-Lindast. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Alam-Linda. Näitemängupidu. Alam-Linda uus kooliõpetaja: Karl Reinmann (Reimann). Lisatud 29.04.2012.

1911−1912. J. Kirkmann. Eesti asundused Mustamere kubermangus Kaukasias. Postimehes jagude kaupa avaldatud põhjalik, raamatu mõõtu ülevaade Kaukaasia eesti asundustest Musta mere piirkonnas, nende ajaloost ja olukorrast. Johannes Kirkmann oli tol ajal (alates 1909) Kaukaasias Punase-Lageda külas eesti kooliõpetaja, mistõttu Punase-Lageda küla olusid ja ajalugu on artiklis kirjeldatud iseäranis põhjalikult. Punase-Lageda (Estosadok). Krasnaja Poljana kreeka küla. Nahhip (Aibga). Jermolovka. Salme. Sulevi. Konnalinn (Leselidze, Getšripš). Adler. Gagra. Sotši. Vardane. Novorossiisk. Kaukaasia eestlased: R. Juudas. M. Hindov. Tõnis Thomson (Oskar Juust). Eduard Schmiedehelm. Paul Avassaar. Henno Aule. M. Glück. Juhan Lindvest. Johannes Kratsov (Juhan Kratsow). Jüri Ponamar. Villem Ludvik. Jüri Lossmann. Tõnis Kama. Hans Jänes (ekslikult „J. Jänes”). Juhan Teppe. Mart Olev (ekslikult „Toomas Olew”). Juhan Heilman. Mart Põder. B. Hallik. A. Laasi. Pastor Girgensohn. Lisatud 16.01.2012; faili on täiendatud 28.01.2012 veel ühe, hiljem leitud osaga.

1911−1913. Maur-Ferrman. Kirjad Estonia asundusest Peterburi Teatajas. Teadete sageduse põhjal võib seda pidada ka omalaadseks Estonia küla kroonikaks nendel aastatel. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Estonia. Ilmad: suur lumi 1911. aasta algul, lumekahjustused Estonias ja Suhhumis, lumest tingitud kitsad olud. Estonia küla kooliõpetajad. Mihkel Johannes Vunk. Estonia keelpilliorkester. Küla lagunemine „erakondadeks”. Estonia uue kooli- ja palvemaja õnnistamine (1910), õnnistamispidu, Batumi pastor Bernhoff. Ajalehtede lugemine Estonias. Estonia naaberküla (Vladimiri). Näitemängupeod Estonias. Kodori jõe tõus ja oht külale. Põllu- ja aiatööd, „tohkatamine”. Virsikute korjamine Estonias, Estonia virsikukasvatuse ajalugu, virsikute pakkimine ja väljavedu. Põud ja tugev vihm, kehv viljasaak (1911). Plaanid asutada Estonia ja Linda asunduste peale ühiselt puuvilja väljasaatmise ühisus, tarbijate ühisus ja hoiu-laenuühisus. Soe talv (1912). Plaan ehitada Estoniasse uus kontserdi- ja näitehoone, probleemid ehitamisega. Seltsimaja valmimise plaanid 1913. aasta sügiseks. Lisatud 28.04.2012.

1911−1913. Teateid Thbilisi eestlastest asendatud failiga Teateid Thbilisi eestlastest 1910–1915.

1912. Punaselageda Eesti asundusest. Ajalehes Peterburi Teataja ilmunud kirjasaatja ‑nn. kiri Punase-Lageda asundusest. Taga-Kaukaasia: Punase-Lageda (Estosadok). Majandusolud, vajadus tarbijate vms. ühistu, haridusseltsi järele. Seltsimaja ehitamise otsuse tegemine. Lisatud 14.04.2012.

1912. M. Raha kiri Bakuust. Ajalehtedes Sakala ja Peterburi Teataja avaldatud lühike kiri Bakuu Eesti Seltsist. Aserbaidžaan: Bakuu: Bakuu Eesti Selts. Bakuu eestlaste arv. Raamatukogu. Seltskondlik tegevus. Lisatud 13.02.2012

1912. Uue-Estoniast. Peterburi Teatajas ilmunud kiri Uue-Estonia koolimaja avamisest. Taga-Kaukaasia: Türgi: Kars: Uus-Estonia. Taga-Kaukaasia (lätlasest) pastor Pipkalejs. Tseremoonia, pidustused, segakoor. Kooliõpetaja O. Kõiv. Lisatud 11.04.2012.

1912. Eduard Kolk. Kaukasiasse. Peterburi Teatajas ilmunud reisikiri teekonna kohta Odessast Suhhumisse. Teekond öisel Mustal merel. Põhjalik kirjeldus Uue-Athose kloostri kohta Abhaasias. Lisatud 27.04.2012.

1912. Gregor Luts. Kaukasia eestlased. Peterburi Teatajas ilmunud ülevaateartikkel Sulevi külast. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Sulevi. Sulevi osad ja nende elanike arv: Sulevi, Troitski, Tammelageda, Lepalageda. Loodusolud. Mesindus. Majanduslik järg. Külmtõbi (malaaria). Salme asundus. Konnalinn (Leselidze e. Getšripš, artiklis „Jermolowka”). Alkoholi tarvitamine. Ülemäärane puude raiumine. Muusikakoor. Näiteseltskond. Peod ja pidude ruum. Häda pidude ruumi ehitamisel. Info Gregor Lutsu kohta. Lisatud 12.02.2012

1912. Gregor Luts. Noworossiskist. Peterburi Teatajas avaldatud Gregor Lutsu reisimärge Novorossiiskist. Taga-Kaukaasia: Novorossiisk (Noworossisk): kohalikud eestlased. Eestlaste arv Novorossiiskis. Eesti keele häbenemine ja saksa keele kasutamine. Eesti koolide ja seltside puudumine. Lisatud 26.03.2012.

1912. Eduard Kolk. Suhum-Kalé. Peterburi Teatajas ilmunud Suhhumi linnast ja selle ümbrusest. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Suhhumi. Suhhumi linna olustik, eestlaste poed. Malaaria. Suhhumi linna eestlased. Suhhumi ja selle ümbruse elu-olu, loodus, põllumajandus. Alam-Linda (Kummi): surnuaed, kooli- ja palvemaja, seltsielu. Estonia. Neudorf. Lisatud 27.04.2012.

1912. Peterburi Teatajas ilmunud teade 1913. aasta suveks plaanitava Kaukaasia–Krimmi asunduste laulupeo kohta (laulupidu ise peeti siiski alles suvel 1914). Lisatud 24.04.2012.

1912−1913. Postimehes ilmunud kaks kirja Suhhumi eestlaste vaimuelust. (saatjad varjunimedega „Asunik” ja „Ka asunik”). Taga-Kaukaasia: Abhaasia. Linda. Alam-Linda. Eesti Majandusühisus Suhhumis. Linda Hoiu‑ ja Laenuühisus. Lauluselts „Koidula”. Kaukaasia asunduste laulupeo korraldamine. Piduõhtud jms. Kriitika esimese kirja aadressil. Mihkelson. Naaber. Eestlaste kauplus Suhhumis. 1913. aasta suveks plaanitava Kaukaasia–Krimmi asunduste laulupeo kohta (laulupidu ise peeti siiski alles suvel 1914). Lisatud 12.01.2013.

1913. Suhumist, Estonia asundusest. Postimehes 1913 ilmunud kirjasaatja „—uk.” kiri Estonia asundusest. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Estonia. Estonia kooliõpetajad V. Soovik ja neiu Pääsuke: nende ametist lahtilaskmine ja külasse kaheklassilise kooli taotlemine. Lisatud 29.04.2012.

1913. Suhumist, Estonia asundusest. Postimehes 1913 ilmunud kirjasaatja „Koolipoiss asundusest” kiri. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Estonia. Põllutöö. Viinapoe avamine Estonias (1909) ja sulgemine (1913). Aiandus, puuvilja kasvatamine ja kaubastamine. Puuviljakaubanduse probleemid. Kaubandusühisuse asutamine. Estonia mänguselts ja uue seltsimaja ehitamine Estoniasse. Estonia kaheklassiline kool ja palvemaja. Kooliõpetajad V. Soovik ja J. Pääsuke. Lähedal vene külas asuv ministeeriumikool. Haridusolud. Ajalehtede lugemine. Asunike varanduslik olukord, toredad elamud. Lisatud 29.04.2012.

1913. Suhumist. Linda Eesti asundustest. Peterburi Teatajas 1913 ilmunud kiri Linda asundustest. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Neudorf, Alam-Linda, Ülem-Linda. Linda Laenu‑ ja Hoiuühisuse avamine. Karl Reinmann. Rudolf Naaber. Rosenkron. Aleks. Ruber. Tammann. Johanson. Ülem-Linda Laulu‑ ja Muusikaseltsi avamine. L. Ruber. G. Heinmann. Spassovski. Gnadenberg. Lisatud 29.04.2012.

1913. Muga. Salme asundus Kaukasias. Ajalehtede Tallinna Teataja ja Tallinna Uudised kirjanduslikus ja populaarteaduslikus lisas Külaline avaldatud kirjasaatja Muga kirjutis Taga-Kaukaasia Salme–Sulevi asundusest. Foto: Kaukaasia Sulevi eesti asunduse pasunakoor köster-kooliõpetaja J. Kirchbergi juhatusel. Abhaasia: Salme, Sulevi. Salme–Sulevi asundusse jõudmine: lähimad sadamad. Elanikud. Külade asutamine. Külade olukord, sissetulekuallikad. Vaimuelu. Salme ja Sulevi koolid. Alkoholi tarvitamine. Seltsielu. Salme seltsimaja. Sulevi seltsimaja avamine ja pidu (1913). Sulevi pasunakoor. Kooliõpetaja Jüri Kirchberg. Lisatud 20.04.2012.

1913. Salme näitemängu-juubel. Peterburi Teatajas 1913 ilmunud Waatleja ja Maur-Ferrmani teated Salme külas peetud näitemängude lavastamise 25. aastapäeva peo kohta. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Salme. Kahe näidendi ettekandmine. Salme kooliõpetaja Järver. Külalised Punase-Lageda, Estonia ja Sulevi külast. Sulevi pasunakoor. Salmes oma koori ei ole. Kirjasaatja Maur-Ferrman elas Abhaasias Estonia külas. Lisatud 27.04.2012.

1913. Uue-Estoniast. Peterburi Teatajas avaldatud kirjasaatja Ts. kiri Uus-Estonia asundusest. Taga-Kaukaasia: Türgi: Kars: Uus-Estonia. Ilmad, viljasaak. Kõhutõbi. Tervisele kahjulikud olmetingimused, laste suremine ja sündivus. Lisatud 11.04.2012.

1913. A. Roosipuu. Salme asundus. Ajalehtede Tallinna Teataja ja Tallinna Uudised kirjanduslikus ja populaarteaduslikus lisas Külaline avaldatud A. Roosipuu kirjutis Taga-Kaukaasia Salme külast. Foto: Salme seltsimaja. Fotod: Salme laulukoor kooliõpetaja Järveri juhatusel. Salme näitlejad. Abhaasia: Salme. Küla kirjeldus. Maa saamine. Venelaste elamaasumine Salmesse. Majad, põllumajandus, aiandus. Haridus. Seltsielu: pasunakoor, näiteseltskond. Salme teatri 25‑aastane juubel: esitused. Lisatud 20.04.2012.

1913. Teade selle kohta, et Kaukaasias Sulevi külas võtab Peterburi Teataja tellimusi vastu kooliõpetaja Jüri Kirchberg. Lisatud 27.04.2012.

1914. Maur-Ferrman. Noworossiskist. Peterburi Teatajas ilmunud kirjasaatja (Abhaasia Estonia küla eestlase) Maur-Ferrmani teade Novorossiiski eestlaste kohta. Taga-Kaukaasia: Novorossiisk. Kohalikud eestlased, nende elukohad ja ametid. Eestlaste vahelise sideme ja seltsielu puudumine. Joomine. Vähene ajalehtede lugemine. Soovimatus eesti keelt rääkida. Lisatud 26.03.2012.

1914. Suhhumi laulupeo ringvaade. Postimehe kirjandus- ja kunstilisas Virmalised Krimmi ja Kaukaasia eestlaste Suhhumi laulupeo puhul ilmunud ringvaatelised fotod ja H. Rebase kirjutis „Kaukasia ja tema ilu”. Fotodel: Uue-Athose klooster. Suhhumi vaated. Sotši. Tee Sotšist Gagrasse. Gagra. Rukavišnikovi suvemaja Suhhumis. Gruusia sõjatee vaated. Suhhumi laulupeo rongkäik. Salme küla kooli‑ ja palvemaja. Abhaasia Estonia küla külavalitsuse ja seltsimaja. Suhhumi laulupeo ühendatud segakoor. Suhhumi laulupeo orkestrid. Suhhumi laulupeo tegelased (nimedega). Laulupeo tegelaste fotol: August Jacke, Jakob Mihkelson, Peeter Litter, Anton Jürgenstein, Juhan Simm, Jüri Kirchberg, Hio, Mihkel Kaares, Aleksander Ruber, Raudsepp, Karl Kider, Varres, Tammann, Lõvi, Vilgats, Põder, Heinmann, Voldemar Soovik, Holter, Susi, Kobolt, Jacke, Georg Eduard Luiga, Samuel Sommer, Luukas, J. Pint. Lisatud 24.04.2012.

1914. Mihkel Johannes Vunk. Mälestused Suhumist. Postimehes 1914 ilmunud endise Estonia asunduse kooliõpetaja Vunk’i tagasivaateline artikkel Suhhumi eestlaste asumisloost. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Suhhumi, Estonia. Suhhumi maade tühjaksjäämine pärast Türgi sõda. Väljaränne Eestist Abhaasiasse. Esimesed asumisaastad. Malaaria ja kopsupõletik. Linda. Neudorf. Maisi ja viljapuude kasvatamine. Lisatud 09.07.2012.

1914−1915. Suhhumi laulupeo kajastused eestikeelsetes lehtedes. Ajalehtedes Postimees, Päevaleht, Sakala, Peterburi Teataja, Tallinna Teataja ja Olevik ilmunud kirjutised Abhaasias Suhhumis 26. ja 27. mail 1914 peetud eestlaste laulupeo kohta. Muu hulgas põhjalikud reportaažid laulupeost (Anton Jürgenstein, Karl Kider ja Georg Eduard Luiga). Samuel Sommer. Juhan Simm. August Jacke. Jakob Mihkelson. Peeter Litter. Mihkel Johannes Vunk. Laulupeo eelteated; laulude loetelu; kava; kooride loetelu. Kõnede kirjelduses mainitud ka Ülem‑ ja Alam-Linda ajalugu (sh. kaheks külaks jagunemist). Samuti ülevaated laulupeo raames peetud kooliõpetajate koosolekust ja asunduste kooliõpetajate tööst; Aino Tamme kontsertidest. Muu hulgas ka Abhaasia Estonia küla otsusest loobuda eesti kooliõpetajast ja nõuda endale venekeelset kooliõpetajat. Mainitud on väga mitmeid isikuid. Samuel Sommeri tagasivaateline artikkel. Lisatud 16.01.2012. Kolmandat korda täiendatud 24.02.2014.

1914. Teade selle kohta, et ajalehe Pealinna Teataja tellimusi võtab Sulevis vastu kooliõpetaja J. Kirchberg ja Suhhumis Eesti Majanduse Ühisuses P. Litter (Pealinna Teataja nr. 18, 21. detsember 1914, lk. 4).

1915. Muga. Kaukasist. Peterburi ajalehes Pealinna Teataja ilmunud kirjasaatja Muga kiri. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Salme ja Sulevi. Salme ja Sulevi perede arv. Põlluviljad. Viljapuukasvatus. Kliima. Vaimuelu. Seltsielu. Salme näitering ja laulukoor. Sulevi näitering ja laulukoor. Sulevi pasunakoor. Sulevi lugemisringi asutamine. Lisatud 16.05.2012.

1915. Uue-Troitskis. Peterburi lehes Pealinna Teataja ilmunud A. K. kiri Kaukaasia Musta mere rannikult Uue-Troitski asundusest (millise asunduse või külaosaga oli täpselt tegu, vajaks veel uurimist). Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Uue-Troitski. Eestlaste asumine Uue-Troitskisse (1905). Maade kinnitamine eestlastele (1913). Salme asundus. Salme omavalitsuse loomine moldaavlastest eraldi. Uue-Troitski elanike tõrjumine Salme külakogukonnast. Ilmad. Sõjaolud. Kaupade hinnad. Lisatud 12.02.2012.

1915. Punase-Lageda Eesti asundusest. Peterburi ajalehes Pealinna Teataja avaldatud lühike ülevaade Punase-Lageda asundusest. Taga-Kaukaasia: Venemaa: Punase-Lageda (Estosadok). Punase-Lageda asutamine ja arenemine. Romanovsk (Krasnaja Poljana). Kivitee Adlerist Punasele Lagedale (1902). Punase-Lageda haridusolud, seltsielu, kultuur. Kooliõpetaja J. Kirkmann. Asunik J. Laisar. Lisatud 15.03.2012.

1915. A. Kuldkepp. Sulewist. Peterburi ajalehes Pealinna Teataja ilmunud kiri Sulevi asunikult (arvatavasti Andres Kuldkepp). Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Sulevi. Ilmad. Viljapuude külmakahjustused. Taimed. Sulevi kooliõpetaja Jüri Kirchberg: lahkumine sõjaväeteenistusse (aprill 1915). Novorossiiski pastor Girgensohn. Lisatud 16.05.2012.

1915. Muga. Sulewist. Peterburi ajalehes Pealinna Teataja 1915 ilmunud ülevaade olukorrast Sulevi külas. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Sulevi. Meeste äravõtmine sõtta. Seltsielu (pasunakoor, laulukoor) soikumine. Kooliõpetaja lahkumine sõjaväljale ja tagasitulek, uuesti lahkumine. Novorossiiski pastor Girgensohn. Lisatud 15.03.2012.

1915. Ühistegewus Eesti asundustes. Peterburi ajalehes Pealinna Teataja ilmunud sõnum Ülem-Linda Laenu‑ ja Hoiuühisuse kohta. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Ülem-Linda. Laenu‑ ja hoiuühisus (asutatud 1913). Finantsinfo: põhikapital, krediit, intressid, aruandlus, puhaskasum. Lisatud 16.05.2012.

1917. Tiflisi eesti selts. Eesti ajalehtedes avaldatud sõnumid Thbilisi Eesti Seltsi üritusest. A. Kõiv. Otto Johannes Kiesel. Lisatud 16.01.2012.

1917. W. L. Pidu Sulevis. Petrogradi ajalehes Pealinna Teataja avaldatud lühisõnum 1. mai peost Abhaasias Sulevi külas. Kirja autor oli arvatavasti Villem Ludvik. Lisatud 16.01.2012.

1917. Bakuu Eesti Selts. Päevalehes ilmunud sõnum Bakuu Eesti Seltsi kohta. Taga-Kaukaasia: Aserbaidžaan: Bakuu. Seltsi uued ruumid. 1. mai rongkäik, seltsi liikmete arvu kasv. Lisatud 14.05.2013.

1918. Otto Johannes Kiesel. Eesti asunikkude saatus Taga-Kaukasias. Ajalehes Maaliit ilmunud teade Karsi linna lähedal asunud Uus-Estonia asunduse ja Taga-Kaukaasia linnade eestlaste saatuse kohta pärast revolutsiooni. Autor Otto Johannes Kiesel oli tollal Thbilisi eesti seltsielu tegelane. Taga-Kaukaasia: Kars: Uus-Estonia. Kliima. Asunduse maade võtmine Karsi kindlusele. Uus-Estonia elanike plaan asuda Kubani oblastisse Livoonia eesti asundusse. Sarıkamış (Sarõkamõsh). Armeenlased ning nende vägivald ja ähvardused eesti asunike kallal. Türklaste saabumine Karsi. Armeenlaste varasem tapatöö türgi vangide kallal. Viiesaja türklase pääsemine armeenlaste tapatööst tänu Vene sõjaväele ja eesti asunikele. Oht Uus-Estonia asundusele kurdide röövsalkade näol. 150 eesti asuniku lahkumine Uus-Estoniast. Teise osa asunike jäämine Uus-Estoniasse. Tombach. Uus-Estoniast lahkunud eesti asunike jõudmine Odessase, jagunemine kaheks: Eestisse sõitjad ja Livooniasse sõitjad. Taga-Kaukaasia linnade eestlased; sealt ära on sõitnud vaid mõned sõjaväelased ja naisterahvad. Aserbaidžaani Vabariigi kutse eestlastele ja venelastele. Lisatud 10.10.2016.

1918. August Kõiv. Kaukasiast kodumaale. Autor August Kõiv oli 1914–1918 Thbilisis gümnaasiumiõpetaja, misjärel naasis Eestisse. See Postimehes ilmunud ülevaade käsitleb 1917. ja 1918. aasta sündmusi Kaukaasias ning mõningate eestlaste (sealhulgas autori) teekonda Thbilisist Eestisse, samuti Karsi Uus-Estonia külast Põhja-Kaukaasiasse Livoonia asundusse. Kaukaasia lahkulöömine Venemaast 1917. Kubani vabariik. Teri vabariik. Raudteeside katkemine Taga‑ ja Põhja-Kaukaasia vahel. Sõjavägede liikumine; mägilaste rünnakud rongidele. Posti ja telegraafi katkemine Taga-Kaukaasias detsembris 1917. Taga-Kaukaasia komissariaat. Jevgeni Gegetškori (Gegetschgori). Thbilisi maapäev (seim) 10. veebruaril 1918. Nikoloz Tšheidze (Tscheidse). Bolševikud. Brest-Litovski rahu tingimused. Läbirääkimised Türgiga. Kars, Ardahan, Batumi. Akaki Tšhenkeli (Tschenkeli). Erzurumi vallutamine türklaste poolt 27. veebruaril 1918. Trabzon (Trapesund), Trabzoni läbirääkimised. Batumi langemine türklaste kätte. Taga-Kaukaasia sõjakuulutamine Türgile ja mobilisatsioon. Taga-Kaukaasia Demokraatlik Föderatiivne Vabariik: väljakuulutamine 22. aprillil 1918. Oma paberraha: Taga-Kaukaasia komissariaadi boonid. Vene sõjavägi Kaukaasias. Toidupuudus. Sarıkamış (Sarõkomõsch). Taga-Kaukaasia komissariaadi tagasiastumine. Vene sõjavägede lahkumine. Kaukaasia põlisrahvaste vabatahtlikud väeosad. Armeenlaste väeosade rüüstamis‑ ja hävitustegevus ning vägivald tsiviilelanikkonna vastu. Karsi kindluse üleandmine türklastele Taga-Kaukaasia DFV võimude poolt 25. aprillil 1918. Sõjapõgenikud Thbilisis. Uue kalendri kasutuselevõtmine Taga-Kaukaasias 1. mail 1918. Batumi rahukonverents 5. mail 1918. Taga-Kaukaasia maapäeva viimane koosolek 26. mail 1918 ning Taga-Kaukaasia DFV lõpetamine. Gruusia iseseisvuse väljakuulutamine. Tiflisi Eesti täidesaatev komitee. Kaukaasia Eesti Asunduste Keskbüroo Livoonias. Ajutine Tiflisi Eesti Konsulaat – asutamine 8. veebruaril 1918. Thbilisi eestlaste üldkoosolek 17. veebruaril 1918 Türgi: Kars: Uus-Estonia (Uus Estonka). Uus-Estonia revolutsioonieelne elanike arv (300 inimest). Sõja mõju Uus-Estonias. Plaanid Uus-Estonia küla ümber kolida. Võimalus kolida Põhja-Kaukaasiasse Livoonia asundusse. Armeenlaste laastav tegevus Uus-Estonia asunduses. Uus-Estonia elanikud Püks ja Punane. Eestlaste lahkumine Uus-Estoniast Karsi aprilli algul 1918. Osa eestlaste (92 inimest) lahkumine Karsist Thbilisisse. Karsis viibivate eestlaste tegevus tuletõrjes. Veel 50 eestlase lahkumine Karsist Thbilisisse koos Vene vägedega (Karsi jäi veel 100 eestlast, kelle saatus on autorile teadmata). Uus-Estonia külavanem J. Tombach. Türklaste kutse, et eestlased Uus-Estoniasse tagasi pöörduksid. Uus-Estonia küla sõjakahjud. 142 Uus-Estonia eestlase reis Poti linna eesmärgiga jõuda Livooniasse. Autori ja veel rühma eestlaste sõit Thbilisist läbi Poti sadama ja Kesk-Euroopa Eestisse. Rootsi saatkond Thbilisis. Krahv Friedrich-Werner von der Schulenburg. Saksa sõjaväe liikumine Thbilisis jm. Eestlaste saatmine Thbilisist Eestisse. Poti linn. Uus-Estonia eestlased (142 inimest) Poti linnas eesmärgiga pääseda Novorossiiski kaudu Livooniasse. Eestlaste saadikud Tarik (Tähtverest), Nigol (Elvast) ja Jürgens (Tartust). Laevasõit Potist üle Musta mere. Rumeenia: Constanța (Konstants). Teekond läbi Rumeenia: Fetești (Fetesti), Bukarest, Pitești (Pitesti). Karantiinilaagrid Rumeenias. Rumeenia olud. Teekond läbi Ungari ja Austria. Teekond läbi Ida-Preisimaa: Slavskoje (Kreuzburg), Toruń (Torn), Olsztyn (Allenstein), Tšernjahhovsk (Insterburg), Sovetsk (Tilsit). Šiauliai (Schawli), Jelgava (Miitawi), Riia. Lisatud 10.10.2016.

1917. W. Ludwik. Sulewi asundusest. Petrogradi ajalehes Vabadus avaldatud Villem Ludviku kirjad Abhaasiast Sulevi külast. . Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Sulevi. Villem Ludvik. Viljasaagid ja -hinnad. Kaubaolud. Kooliõpetaja puudumine; saksa asendusõpetaja ja selle lahtilaskmine. Ilmad. Tartu kaupmees Nikolai Drukker ja tema röövimine. Kuritegevus. Täiendatud 14.05.2013.

1917. Sulewi Eesti asundusest Kaukasias. Postimehes ilmunud ülevaateartikkel Sulevi külast. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Sulevi. Sulevi asutamine (1884) ja asutajad: Mart Olev, Juhan Heilman (Heidman) ja Juhan Teppe (Toppelt). Olud asutamise ajal. Ülevaade Sulevi ajaloost ja arengust. Malaaria (külmtõbi). Jahipidamine. Põllumajandus ja aiapidamine. Asunike sissetulekuallikad. Veini tegemine ja tarvitamine. Mets. Karjapidamine. Mesindus. Käsitöö. Naabrid: „molvarid” ja armeenlased. Novorossiiski pastor Schultz. Villem Ludvik (Ludwik). Koolimaja ehitamine (1900). Kooliõpetaja Mart Põder (Tarvastust). Kooliõpetaja Jüri Kirchberg (Pilistverest). Pidu (1916 nelipühadel). Sõjaga seotud asjaolud. Saaduste turustamine. Gagra. Adler. Getšripš (Jermolowsk). Lisatud 12.02.2012

1917. Kaukaasia Musta mere ranna eesti asunduste kongress. Päevalehes avaldatud ülevaade 13. ja 14. augustil Abhaasias Estonia külas peetud kongressist. Abhaasia: Estonia, Alam-Linda, Ülem-Linda, Neudorf, Suhhumi. Punase-Lageda (Estosadok). Esindatud ei olnud: Novorossiisk, Tuapse, Sulevi, Salme, Sotši, Kars (Uus-Estonia), Thbilisi. Osavõtjad. Martin Ruber ja abikaasa (Ülem-Lindast). Soovik (Soowik; Alam-Lindast). Spiegel. Leps. Awer (Aver?). Pr. Holberg (Estoniast). Jänes (Ülem-Lindast). Ingermann (Punaselt Lagedalt). Kongressi käik ja otsused. Pidu. Lisatud 12.02.2012

1920. Kaukaasuse Eesti rahwuslised nõukogud terwitawad Eesti Wabariiki. Ajalehtedes Tallinna Teataja ja Kaja avaldatud tervitus Eesti Vabariigi peaministrile Kaukaasia eesti rahvuslikelt nõukogudelt Taga-Kaukaasias: Thbilisi ja Bakuu. Juhan Kirkmann. Robert Puur. Õnnitlused Vabadussõja võidu puhul. Palve nimetada Taga-Kaukaasiasse diplomaatilised esindajad. Palve luua ühendus ja hoida tagakaukaaslasi Eesti sündmustega kursis. Palve luua organisatsioon eestlaste kodumaale tagasipöördumiseks. Lisatud 13.02.2012

1920. J. Kirkmann. Mõnda Taga-Kaukaasia eestlaste elust. Postimehes ilmunud Johannes Kirkmanni (Tiflisi Eesti rahva nõukogu esimees) informatiivne ja ülevaatlik artikkel 1917.−1920. aasta sündmuste arengust Taga-Kaukaasias (Musta mere rannikul), samuti Kaukaasia eestlaste tollaegsest tegevusest. Taga-Kaukaasia. Gruusia eestlased. Abhaasia eestlased. Aserbaidžaani eestlased. Thbilisi. Bakuu. Suhhumi. Gagra. Salme. Sulevi. Jermolovka. Punase-Lageda (Estosadok). Alam-Linda. Ülem-Linda. Estonia. Neudorf. Uus-Estonia. Batumi. Veebruari­revolutsioon. Asunduste nõukogu Suhhumis. Tiflisi Eesti täidesaatev komitee. Eesti sõjameeste liit. Tiflisi Eesti rahva nõukogu. Bakuu Eesti rahva nõukogu. Eestlaste suhted Gruusia valitsusega. Tartu rahu ja reaktsioonid sellele Kaukaasias. Arnold Havist. Julius Rosenfeldt. Preili Kuik. R. Poola. Neudorf. Leitnant A. Juht. Kapten Summer. Lukk. Tiido. Pohlberg. Insener O. Blumberg. Robert Puur. Denikini okupatsioon Taga-Kaukaasias. Lahing Salme küla juures. Inglaste sekkumine, rüüstamine Salme külas. Kindral Bogajevski rüüstetegevus. Talupoegade võim Taga-Kaukaasias. Taga-Kaukaasia eesti külade uus rüüstamine. Enamlaste võim. Lisatud 16.01.2012.

1920. Gustav Frisch. Kirjad Kaukaasiast. Postimehe hommikuväljaandes 1920 järjeloona ilmunud ülevaade Suhhumi piirkonnast. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Suhhumi. Geograafilised olud, kliima, malaaria. Suhhumi ajalugu. Suhhumi nime päritolu. Denikini väed Suhhumi piirkonnas. Suhhumi botaanikaaed (kroonuaed). Veevärk. Suhhumi piirkonna kreeklased: nende eluviisid ja elamistingimused, nende väljarändamine Abhaasiast ja selle võimalik mõju eesti asunikele. Kotkapesa asundus. Lisatud 27.04.2012.

1921. Eesti konsulaadi sekretär Aserbeidshanis. Postimehes ilmunud lühiteade Eesti Vabariigi konsuli Luuri sõidu kohta Aserbaidžaani. Taga-Kaukaasia: Aserbaidžaan: Bakuu. Albert Luur. Lisatud 14.05.2013.

1921. Georgia märgukiri liitlastele. Päevalehes avaldatud ETA teade Georgia (Gruusia) valitsuse märgukirja kohta. Gruusia Demokraatliku Vabariigi viimased päevad 1921. Gruusia iseseisvuse hävitamine ja riigi okupeerimine võõra võimu (Nõukogude Venemaa) poolt. Lisatud 15.03.2012.

1921. „Punase Lageda” asundusest. Ajalehes Päevaleht ilmunud lühike, erakirjaga tulnud sõnum Punase-Lageda asundusest. Taga-Kaukaasia: Venemaa: Punase-Lageda (Estosadok). Gruusia vägede lahkumine, sõjategevus. Punaarmee laastamistegevus. Läbiotsimised, surmad: Kustav Vaarmann, Kõu, Ratta Alviine, Soorina-preili. Johannes Vaarmann kadunud. Viletsad olud. Lisatud 15.03.2012.

1921. Salme ja Sulewi asundustest. Ajalehes Päevaleht 1921 ilmunud sõnum. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Salme ja Sulevi. Gruusia riigi vallutamine Nõukogude Venemaa poolt. Nõukogude võimu salakaval taktika ja teguviisid Salme, Sulevi jt. külade riisumisel ja kurnamisel. Eesti kommunistide saamine poliitiliseks järelevalveks Sulevisse ja Salmesse. Lisatud 15.03.2012.

1922. Türklased keelduwad Eesti asunikkudele warandusi tagasiandmast ja takistawad kodumaale sõitmist. Päevalehes ilmunud sõnum Uus-Estonia (Türgi territoorium) asunduse olukorra kohta. Türgi: Kars: Uus-Estonia. Uus-Estonia eestlaste väljarändamine Livoonia külasse. Türgi vägede sissetung Karsi. Thbilisi. Ankara. Lisatud 16.01.2012.

1922. Elu Punaselageda Eesti asunduses Kaukaasias. Ajalehes Päevaleht ilmunud kirjasaatja W. kiri oktoobrikuu tormi ja üleujutuse kohta Punasel Lagedal. Suured tormikahjustused. Joeli ja Ummuli talu, Puusiku, Silla, Ülejõe, Vaarmann’i telliskivitehas, Türkel, Nahkur, Väikese Lageda, Roosa, Juudas, Mustkivi, Sarka veski, Asmann, Viljandi Jüri, Franzhofi suvemaja, Kristjani küün, Hiio suvemaja. Parempoolsel kaldal asuva külaosa ümberkolimine. Nälg, malaaria. Kooli seismajäämine. Viletsad olud, maksud. Lisatud 15.03.2012.

1922. Eesti endine konsulaar agent Suhumis. Postimehes ilmunud ETA lühiteade selle kohta, et Venemaalt on välja saadetud agronoom Joh. Mihkelson ja Eesti Thbilisi esinduse sekretär M. Mihkelson ning Batumi Eesti asekonsul insener Blumberg. Lisatud 12.01.2013.

1924. Sõnumeid Sulevist ja Salmest Leningradi ajalehes Edasi septembris ja oktoobris 1924. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Salme. Sulevi. Johannes Olev. J. Einmann. Johannes Tiismus. Pastor Jõgi Pihkva kubermangust. Martin Floren (Leningradist). Oskar Kullerkupp (Leningradist). Kuld­kepp. Villem Ludvik. Radik (Raadik?). Kevvai. Hiion. Kosenkranius. Rahvahääletus Sulevis seoses administratiivse kuuluvusega: Sulevi arvamine Venemaa koosseisu. Sulevi noorte ühing; rahvusvahelise noorte päeva tähistamine, seinaleht „Noor Talupoeg”. Salme kooperatiiv. Salme usuelu nõukogude ajal. Sulevi rahvamaja nurgakivi panek ja pidu. Sulevi õhtukool. Sulevi poliit-klubi ja selle raamatukogu. Suur puuviljasaak Sulevis. Sulevi poliit-klubi tänuavaldus Leningradist kohal käinud poliitaktivistidele. Lisatud 14.06.2012.

1924. Kiri Alam-Linda asundusest. Leningradi ajalehes Edasi ilmunud R. lühiteade Alam-Lindast. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Alam-Linda. Koolimaja remont. Kehvikute vabastamine maksudest. Alam-Linda haridusselts. Lugemistuba. Noorte ühing. Laulukoor. Lisatud 14.06.2012.

1924. Noored, pingutage. Leningradi ajalehes Edasi ilmunud kirjasaatja „Enda rannalt” lühiteade Estonia asundusest. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Estonia. Haridusselts ja selle likvideerimine. Lugemistuba. Poliitring. Lisatud 14.06.2012.

1924. Oskar Kullerkupp. Eesti asunikud Mustamere kubermangus. Leningradi ajalehes Edasi järjeloona ilmunud Oskar Kullerkupu mahukas ülevaade Salmest ja Sulevist. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Salme ja Sulevi. Teekond Sotšist Adlerisse ja Adlerist Salmesse. Salme: kirjeldus. Malaaria. Muud elutingimused. Ajalugu. Hindrik Silberand (Silberant). Johan Lindvest (Lindwest). Madis Tsernägin. Johannes Kratsov (Kratsow). Esimeste asunike saabumine ja nende elu. Salme ja Sulevi administratiivne korraldus, Sulevi iseseisvumine. Põllumajandus ja aiandus Salmes. Majanduslik õitseng. Elumajad. Kultuur. Kiriku roll Salmes. Sõjaaeg Salmes. Nõukogudevastasus Salmes. Salme kooperatiiv. Lossmann. Salme kool. Koolijuhataja Tõnis Kamma. Sulevi küla ajalugu. (Suur osa on võetud Villem Ludviku „Sulevi ajaloost” — q. v.; lisaandmed ilmselt vestlustest Sulevi elanikega, arvatavasti ka Johannes Olev’iga, Madis Tsernägin’i ja Johannes Kratsov’iga.) Sulevi elatusalad, majanduslik järg, haridusolud ja noorte edasiõppimine. Sulevi laulukoor, näitering, puhkpillorkester, raamatukogu, seltsimaja ehitamine. Sulevlaste kirikuvastane meelsus. „Moodsad abiellumised” Sulevis. Naise positsiooni muutumine. Sulevi sündmused 1905 ja kodusõja ajal (valdavalt Villem Ludviku kirjutise ümberjutustus, ilmselt mõningase tsensuuriga — huvitav on jälgida ühe ja sama narratiivi nüansse, rõhuasetusi ja eripärasid Kullerkupu kirjutises, Ludviku „Sulevi ajaloos” ja hiljem ilmselt enesetsensuuri läbinud „Sulevi partisanides). Kodusõjajärgsed olud Sulevis. Eesti Vabariigi esindaja Kirsch. Sulevi optandid. Voldemar Glück: väidetavalt optantide maakuulaja Eestis. Tagasiopteerimine. Sulevi klubi. Leningradi üliõpilased Sulevis. Poliithariduslik tegevus, seinaleht „Noor Talupoeg”. Sulevi üldkoosolek. Sm. Floren Leningradist. Sulevi noorteühing. Moosberg. Leningradi õppurite lahkumine Sulevist. Lisatud 07.06.2012.

1928. Mõttevahetus Sulevisse eesti talurahva kooli asutamise kohta Leningradi punases ajalehes Edasi. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Sulevi. A. Raadik (ka Radik). J. Ots. Villem Ludvik (Ludwik). Sulevi algkooli remont. Lisatud 06.05.2013.

1929. Suhhumi eesti asunduste asutamine: Pärnu Postimehes ilmunud Peeter Piiri (1837–1892) mälestusi, Estonia küla endise kooliõpetaja Hendrik Holbergi (sünd. 1874) kogutud mälestusi ja end Matkajaks nimetanud inimese mälestusi Abhaasia Estonia küla ja Linda asutamisest 1880. aastatel. Oletan, et nende mälestuste avaldamise taga oli Hendrik Holberg, kes tol ajal elas Pärnumaal. Põhja-Samara. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Suhhumi, Estonia asundus. Samara eestlaste väljarändamine Suhhumi piirkonda. Peeter Piir. Jaan Kilk. Joosep Rezold. Asundusmaa väljavalimine. Gruusia: Batumi, Khobulethi (Kabileti). Türgi: Kars. Abhaasia: Beslethi (Besletka), Gnadenberg, Neudorf, Linda, Gudauta (Gudauti), Vladimiri küla, Drandi klooster. Estonia küla asutamine (1882). Haigused ja viletsus. Gustav Suits. Jaan Padar. Krimmi eestlased: Jüri Korbmann, Mihkel Õuner ja Jüri Truumann. Johann Köler (Köhler). Joosep Adamson. Peeter Pint. Estonia küla elanike arv 1921. aastal. Vt. ka 1881−1884 Samara eestlaste väljarändamine Suhhumi piirkonda.

1929. Eestlased Kaukaasias. Vaimline edenemine Eesti asundustes. Isiklikke muljeid kohapealt. Ajalehes Pärnumaa Nädal ilmunud kirjasaatja H. (oletan, et endine Estonia küla kooliõpetaja Hendrik Holberg, kes elas tol ajal Pärnumaal) lühike ülevaade eestlaste elust 1920‑ndate aastate lõpu Taga-Kaukaasias nõukogude võimu oludes. Ehkki kirjanduses on väidetud, nagu oleks see kiri tulnud Sulevi külast, pean kirjast endast nähtuvatel asjaoludel tõenäoliseks, et see kiri on saadetud hoopis Abhaasia Estonia asundusest (või vähem tõenäoliselt Ülem-Lindast). Arvan, et tegu on salaja Eestisse toimetatud kirjaga. Abhaasia: Suhhumi piirkond. Eesti asunduse haridusolud, vaimulikud olud, kultuuriolud ja majandusolud nõukogude võimu tingimustes. Pastor Jõgi Pihkvast. Komnoored ja pioneerid. Pasunakoorid. Jahiselts. Transport. Lisatud 20.04.2012.

1930. Eesti küla Türgimaal. Uus-Estoonia asunduse rasked päewad. Päevalehes ilmunud sõnum Uus-Estonia eestlaste olukorra kohta. Türgi. Istanbul. Kars. E. Weberman. Indrekson. Albok. Vahter. Tompson (Tomson?). Lillakas. Ero. Artus. Seppen. Lisatud 16.01.2012.

1937. Christoph Beermann. Piiblipühaks. Katkend Eesti luteri kiriku häälekandjas „Eesti Kirik” ilmunud pikemast piiblipüha-pöördumisest. Christoph Beermann (1864–1939) teenis aastatel 1887–1897 abiõpetajana Thbilisi luteri kogudust, sealhulgas ka Karsi Uus-Estonia asundust. Rudolf Kallas. Taga-Kaukaasia: Kars: Uus-Estonia (Nowo-Estonka). Hans Liiver. Hindrek Liiver. Kindral Tomitš. Lisatud 10.10.2016.

1945. Juhan Murumets. Mälestusi A. H. Tammsaarest tema 5. surma-aastapäeva puhul. Noorte Hääl nr. 26 (338), 1. märts 1945, lk. 4. DjVu.Endine Punase-Lageda eesti asunduse koolijuhataja Murumets (varasema nimega Johannes Kirkmann) meenutab Kaukaasias Tammsaarega koos veedetud aega. (Arvatavasti eksib Kirkmann aastaga, sest Tammsaare oli Kaukaasias aastal 1912: vt. selle kohta ka Eerik Tederi kirjutis ja Anna Vaarmanni mälestused.) Taga-Kaukaasia: Punase-Lageda. Sotši. Tammsaare. Girgensohn. Lisatud 27.11.2015.

1953. Anton Jürgenstein. Laulupeol Krimmis ja Suhumis. Rootsi eestlaste ajalehes Stockholms-Tidningen Eestlastele 1953 ilmunud katkend ajakirjanik Jürgenstein’i mälestusteraamatu osast, mis käsitleb Jürgensteini reisi Krimmi ja Suhhumisse laulupeole kevadel 1914. Krimm: Sõrt-Karaktšora. Krimmi eestlaste laulupidu. Kontši-Šavva. Tatarlased. Karaiimid. Tšufud-Kalee. Simferopol. Sevastopol. Jalta. Taga-Kaukaasia: Suhhumi. Ülem-Linda. Alam-Linda. Georg Eduard Luiga. Juhan Simm. Krimmi eestlane Eerikson. Kontši-Šavva kooliõpetaja August Lukas (Luukas). Eesti rahvustunne Kaukaasias. Eestlane Hiio. Jakob Mihkelson (Michelson). Eestlaste laulupidu Suhhumis. Üldmulje Kaukaasiast. Lisatud 09.07.2012.

1954. Kadunud kaasmaalased Türgis. Ameerika eestlaste ajakiri Meie Tee, 7−8/1954, lk. 94−95. DjVu. Teade Karsi eestlaste kohta. Taga-Kaukaasia: Türgi: Kars: Uus-Estonia (Estonka). Johannes Nõmm. Ülemaailmne Eesti Ühing. Salme küla. Lisatud 15.01.2013.

1960−1961. Rudolf Renning. Väljarändamine Suhhuumi. Eesti keskus Abhaasias. Stockholmi Eesti Päevalehes 1960–1961 ilmunud katkendid Rudolf Renningi Krimmi ja Taga-Kaukaasia mälestustest. Krimm: Simferopol, Samruki. Kuntaugan (Kuntugan). Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Suhhumi, Estonia, Linda (Lindau), Ülem-Linda, Alam-Linda, Gnadenberg. Toomas Laaman. Hindrek Laaman. Priidik Renning. Friedrich Renning. Tallinna Jaani koguduse pastor Grohmann. Hilisem linnanõunik Kaarel Mänd (Mend). Konstantin Päts. Kaarel Schwarzbach (Karl Schwarzbach). Krimmi hambaarst Wilhelmine Schwarzbach. Johann Köler. Miina Reining (Miina Renning). Joosep Rezold („gümnaasiumi­õpetaja Tiflisest”). Väljarändamine Krimmi. Kuntaugani mõisa ostmine ja Kaarel Schwarzbachi tegevus Köleri kaastöötajana. Eestlaste elu Samrukis: majanduslik järg, põllupidamine, kool. Renningite rändamine Abhaasiasse. Abhaaslaste mäss 1878 (teistsuguse asjaolude kirjeldusega kui Johan Pihlakal 1906): abhaase olevat ässitanud mässama mitte megrelid, vaid türgi emissarid. Suhhumi piirkonna asustamine muude rahvastega. Samara eestlaste tulek Abhaasiasse 1882. Sakslaste Gnadenbergi asunduse loomine. Linda asunduse ametlik nimetamine Lindau’ks, sest „Linda” oli kohalik koeranimi. Linda asunduse maaolud ja kruntide kujunemine. Elu Linda asunduses. Karjapidamine. Maade võõrandamine venelastele. Lisatud 25.05.2012.

1961. Voldemar Kures. Suhhumi-eestlaste järeltulijate juures. Stockholmi Eesti Päevalehes ilmunud kirjutis, mis (pealkirjast hoolimata) räägib tegelikult Abhaasia Salme küla eestlastest. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Salme. A. Raik. Ajalugu. Stalini-nimeline kolhoos. Nikolai Kisseljov. Villem Vatter (ja Vatterite pärinemine Põltsamaalt). Uzunjan. Tereese Schneider. Platon Džalagonia (Dzhalagunia). Maimo Maasikas. Leida Kivi. Voldemar Haidak. Erna Maasikas. Hildegard Hion. Olud kolhoosis: tubaka‑, viinamarja‑, aedviljakasvatus, maisikasvatus. Loomapidamine: sead, kanad, veised, mesilased. Kolhoosi produktiivsus. Isetegevus: laulukoor, näitemängutrupp, tantsurühm. Raamatukogu: köidete ja lugejate arv. Ajalehtede lugemine. „Sovetskaja Estonia” rohke lugemine eestikeelsete lehtede asemel: autor osutab võimalikule venestumisele. Lisatud 26.05.2012.

1962. „Sulevi” asundus sündis 1885. USA väliseestlaste ajakirjas Meie Tee 11−12/1962 autorinime „Kroonik” all ilmunud lühem ülevaade Sulevi eesti küla ajaloost. DjVu. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Sulevi. Mart Olev. Juhan Heilman. Johan Teppe. August Tinnert. Peeter Tinnert. Mart Põder. Villem Ludvik. Johannes Kask. Lisatud 22.01.2013.

1966. Voldemar Kures. Eesti asundus Punasel Lagedal. Stockholmi Eesti Päevalehes ilmunud ülevaade ajakirjas Pilt ja Sõna ilmunud artiklist Punase-Lageda kohta, lisaks tsitaate Nigoli raamatust ja Buki artiklist. Taga-Kaukaasia: Punase-Lageda (Estosadok). Jaagup Kersten. Klaara Nahkur (sünd. Kersten). Bernhard Nahkur. Lisatud 26.05.2012.

1967−1977. Kajastusi Türgis taasavastatud eesti asunduse kohta väliseesti meedias (er. Rootsi ajalehes Eesti Päevaleht). Türgi: Kars: Uus-Estonia (Karacaören). Külaskäigud Türgi eestlaste juurde. Aarand Roos. Paavo Roos. Helmut Rüdmik (1923–1998). Johannes Västrik. Uus-Estonia ajalugu, elanike elu-olu ja keel 1960. aastate lõpul ja 1970. aastate algul. Perekond Albuk: Miina Albuk. Mihail Albuk (Mihael Albuk). Evald Albuk. Elmar Albuk. Perekond Tomson (Tompson): Elmar Tomson. Linda Tomson. Aleksander Tomson. Karl Kaiser. Türgi eestlaste ümberasumine läände. Ernst Sarepera. V. Pärtel. Tiiu Kroll. Heino Lomp. Ed. Soosaar. Karsi eestlaste uurimine Türgis: Orhan Türkdogan. Fahrettin Kirzioglu. Lisatud 01.02.2012. Vt. ka Aarand Roosi raamat „Jumalaga, Kars ja Erzurum” (siin digiteeritud).

1968. Eesti iseseisvuse toetamine eestlaste poolt Kaukaasias. Stockholmi Eesti Päevalehes ilmunud mälestuskatkendeid. Austraaliasse emigreerunud Arnold Lond. Taga-Kaukaasia: Novorossiisk, sealsed eestlased. Eesti Rahvuskomitee loomine Novorossiiskis. Kapten Johan Vellbaum. Leitnant Laagus. Advokaat Päi. Raamatupidaja Janson. Olukord Novorossiiskis ja selle ümbruses Vene kodusõja ajal. Katse kutsuda kokku Novorossiiski eestlaste üldkoosolek. Talupoegade roheline armee. Maadlejad Georg Lurich ja Aleksander Aberg Novorossiiskis, nende kavatsus põgeneda läände. Lurichi ja Abergi ebaõnnestunud katse jõuda Rumeeniasse. Lurich ja Aberg Sevastopolis, Simferopolis ja Armaviris, nende surm. Türgi piiri lähedalt Novorossiiskisse evakueeritud eestlased. Novorossiiski eestlaste opteerumine. Odessa. Punane funktsionäär Räppo Võrumaalt. Lisatud 26.05.2012.

1968. Gruusia eestlaste tunduv vähenemine Stalini ajal. Stockholmi Eesti Päevalehes ilmunud kirjutis E. Leppiku brošüüri Gruusia NSV kohta. Taga-Kaukaasia: Abhaasia eestlased. Salme. Sulevi. Alam-Linda. Ülem-Linda. Estonia. Punase-Lageda (Estosadok). Estonias asutatud kolhoos. Karl Suits. Estonia leibkondade ja eesti perede arv. Aleksander Tiismus. Salme lääneosa: Rannaküla. Sulevi eesti perede arv 1935. Eestlaste lahkumine Sulevist. Leselidze eestlased. Amalie Kirkmann. Anna Vaarmann. Tammsaare peatumine Punasel Lagedal. Lisatud 26.05.2012.

1973. 90-aastane „Estonka” venestatud. USA väliseestlaste ajakirjas Meie Tee 3‑4/1973 autorinime „Vaatleja” all ilmunud kirjutis Estonia külast Abhaasias. DjVu. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Estonia (Estonka). Asunduse ajalugu. Estonia külas arvuka armeenia ja gruusia kogukonna tekkimine. Kommunistlik lammutustöö Estonia külas. Eestlaste perede arv (90). Martin Rosenkron. Perekond Istep-oglõ. Jaan Kilk. Peeter Piir. Joosep Pint. Kristjan Suits. Jaakob Pint. Kustas Õuner. Jaan Ratassepp. Peeter Kilk. Paul Knuut. Oskar Boston. Maria Jakobson. Robert Tomberg. Johan Pihlakas. Jakob Mihkelson. Voldemar Soovik. Johannes Truumann (Truuman). Hendrik Tiido. Voldemar Kilk. Karl Tiido. Martin Kutman. Martin Boston. Lisatud 09.07.2012.

1973. Kui Bakuus oli veel eesti selts. Ameerika eestlaste ajakirjast Meie Tee, 11−12/1973, lk. 172−174. DjVu. Viide ajakirjas Keel ja Kirjandus 9/1973 ilmunud Vagif Arzumanovi artiklile Eesti selts Bakuus. Referaat ja kommentaar. Taga-Kaukaasia: Aserbaidžaan: Bakuu. Bakuu Eesti Selts. Seller. Heinrich Thomson (Tomson). Jaan Oja. Karl Lemmergas. Lisatud 15.01.2013.

1975. Suguvennad kauges Kaukaasias. Autoriks on märgitud „Repoter”. Ameerika eestlaste ajakiri Meie Tee, 5‑6/1975, lk. 90−91. DjVu. Ülevaade Thbilisis tegutsenud eestlastest. Taga-Kaukaasia: Gruusia: Thbilisi (Tiflisi, Tbilisi). Otto Johannes Kiesel. Ilmar Kiesel. Alma Kiesel. Eduard Bornhöhe. Walter Brunberg. Joosep Rezold. Maibach. Assafrei. Mei-Meier. Rosenthal. Eugen Madisoo. Pukk. Carl Robert Pusta. Johannes Nõmm. Leitnant David Juht. Georg Lurich. Björkvist. Bergmann. Ottan. Johan Laidoner. Tiflisi Eesti Sõdurite Komitee. Lisatud 17.01.2013.

1992. Heino Jaagusild. Surve Kaukaasia eestlastele. Stockholmi Eesti Päevalehes ilmunud ülevaade olukorrast Salme ja Sulevi asundustes. Samuti: Leselidze (Konnaküla). Adler. Sotši. Kalmus. Oletused, et eestlasi üritatakse Abhaasiast minema ajada. Rahvustevahelised suhted. Lisatud 26.05.2012.

1993. Sõda Kaukaasias ähvardab eestlasi. Stockholmi Eesti Päevalehes ilmunud sõnum Abhaasiast Gruusia–Abhaasia sõja kohta. Salme ja Sulevi küladest evakueeritud eestlased. Plaan evakueerida eestlased sõja korral Punase-Lageda külla Venemaal. Lisatud 26.05.2012.

1993. M. Ingermaa-Säkk. „Punase Lageda” ja Tammsaare. Austraalia eestlaste ajalehes Meie Kodu ilmunud ülevaade Punase-Lageda ajaloost. Taga-Kaukaasia: Krasnodari krai: Punase-Lageda (Estosadok). Eestlaste saabumine külla. Punase-Lageda loodus ja kliima. Elatusalad, loomapidamine, jahipidamine. Uue tee rajamine. Koolimaja valmimine (1899). Punase-Lageda laulukoor, orkester, näitering, raamatukogu. Anton Hansen Tammsaare ja tema peatumine Punasel Lagedal 1912. Miina Härma. Kaarel Leetberg. Georg Eduard Luiga. Opteerumine Eestisse. Repressioonid. Looduskaitseala loomine (1924). Mesindus. Küla muutmine koorordiks. Tammsaare majamuuseum. Taliolümpiamängud. Artikli autor sündis Punase-Lagedal ja lahkus sealt lapsena. Lisatud 26.05.2012.

1993. Abhaasia eestlaste olukord parem kui võis oodata. Stockholmi Eesti Päevalehes 1993 ilmunud ülevaade Abhaasia eestlaste olukorrast, millega tutvusid Andres Kollist ja Ants Paju eraisikutena. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Estonia, Linda, Salme, Sulevi. Jüri Kahn. 1992 korraldatud erilennureisid eestlaste evakueerimiseks Abhaasiast Eestisse. Olukord Salmes ja Sulevis. Läbirääkimised Abhaasia juhtkonnaga. Abhaasia eestlaste suhtumine Eestisse kolimisse. Rootsikeelne kokkuvõte / sammanfattning på svenska. Lisatud 26.05.2012.

2017. Väike Eesti „riik” Gruusias. Veebisaidil sputnik-news.ee 2017. aastal ilmunud kirjutis Gruusia eestlastest. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Estonia (Estonka). Gruusia: Thbilisi. Martin Kutman. Vürst Zugdinski. Ender Kilka. Gruusia Eesti Selts. Gruusia eestlased tänapäeval. Siin avaldatud agentuuri Sputnik loal. Lisatud 30.01.2017.

VENEKEELSEST AJAKIRJANDUSEST (KAUKAASIA)

1936–1939. Märkmed Krasnodari krai Otradnaja rajooni ajalehtedest Красное знамя (1936−1939) ja Советское казачество (1938−1939) seoses teadetega (vene keeles / на русском языке), mis käsitlesid sealses rajoonis asunud Uus-Eesti (Новоэстоновское) ja Banatovi (Банатовское) külasid ning sealseid kolhoose „Uus Tee” ja „Võitlus”. Teadupärast arreteerisid nõukogude võimud enamiku nende külade mehi juulis 1938 ja mõrvasid nad sama aasta oktoobris. Väljakirjutused lehtedest tegi Olga Golojad. Lisatud 31.01.2015.

1990 (?). A. Takkin ja A. Holm. Эстонцы в предгорье (vene keeles / на русском языке). Ilmus Põhja-Kaukaasia Krasnodari krai Otradnaja staniitsa ajalehes Сельская Жизнь. Täpne ilmumisaeg teadmata, arvatavasti 1990 või 1991. Kirjutis räägib Uus-Eesti külast. Selle andis avaldamiseks Hilda Sabbo. Lisatud 12.04.2012.

1990. Hilda Sabbo. Годы страданий (vene keeles / на русском языке). Ilmus ajalehes Советская Кубань 15. detsembril 1990. Kirjutis räägib Põhja-Kaukaasia Uus-Eesti külast. Selle andis avaldamiseks Hilda Sabbo. Lisatud 12.04.2012.

1990. Irina Kirjanova (Ирина Кирьянова). Конец Уус-Тее (vene keeles / на русском языке). Ilmus Põhja-Kaukaasia ajalehes Комсомолец Кубани 23.10.1990. Intervjuu Hilda Sabbo ja Arnold Takkiniga, põhjalikum ülevaade 1938. aasta traagilistest sündmustest Uus-Eesti külas ja sellele järgnenust. Intervjuu andis avaldamiseks Hilda Sabbo. Lisatud 12.04.2012.

1991. M. Ložkin (М. Ложкин). Поздним вечером . . . (vene keeles / на русском языке). Ilmus Põhja-Kaukaasia Krasnodari krai Otradnaja staniitsa ajalehes Сельская Жизнь 1991. aastal. Täpne ilmumisaeg teadmata. Kirjutis räägib Põhja-Kaukaasia Uus-Eesti küla kolhoosi „Uus Tee” esimehest Eduard Assorist ja tema abikaasast Mariast. Selle andis avaldamiseks Hilda Sabbo. Lisatud 12.04.2012.

1991. Leo Terav. Из одного села (vene keeles / на русском языке). Ilmus Põhja-Kaukaasia Krasnodari krai Otradnaja staniitsa ajalehes Сельская Жизнь 11.12.1991. Kirjutis räägib Põhja-Kaukaasia Uus-Eesti külast. Selle andis avaldamiseks Hilda Sabbo. Lisatud 12.04.2012.

1992. Autor teadmata. Фальсификация. Как это было. «Эстонская националистическая контрреволюционная диверсионно-шпионская и террористическая организация» (vene keeles / на русском языке). Ilmus ajalehes Кубанские Новости, 04.06.1992. Põhja-Kaukaasia: Uus-Eesti (Novoestonovka). 1930‑ndad aastad. Arnold Sabbo. Johannes Kitsel. Anton Rudi (Ruudi?). Tkatšenko. Kolhoos „Uus Tee”. Digiteeritud tekst saadud Olga Kiitamilt. Lisatud 10.01.2013.

1992. Е. Калаус. О жизни и смерти эстонцев на Урупе (vene keeles / на русском языке). Ilmus ajalehes Кубанский Курьер, 14.02.1992. Eesti-Maruhha küla asutamine ja elu. Uus-Eesti (Novoestonovskoje) ja Banatovi küla asutamine (1923). Jaan Miilits. Jaan Holm. Marta Miilits. Karl Holm. Jaan Kiitam. Eduard Assor. Kolhoos „Uus Tee”. Kulakuks tegemine Uus-Eesti ja Banatovi külades, repressioonid. NKVD ülem leitnant Petrenko. Matvei Ivanenko. Juhannes Holm. Martin Milhausen. Maria Assor. V. Kasler. A. Radin. Valter Org. Jüri Kiitam. Aitäh Olga Kiitamile artikli saatmise eest. Lisatud 26.04.2012.

KRIMM

1865−1876. K. A. Kirjad Krimmist ja Kaukaasiast. Perno Postimehes ja Eesti Postimehes avaldatud Karel Albeti (algse nimega Karl Hail Tartumaalt Kavastust) kirjad Krimmist ja Kaukaasiast. Põhja-Kaukaasia. Krimm. Džurtši (Pervomaiskoje). Kasinka (Kazinka). Allmäe. Väljarändamine Krimmist Kaukaasiasse. Kasinka palve‑ ja koolimaja valmimine. Allmäe küla asutamine. Kasinka ja Allmäe külade elanike arv. Prohvet Maltsvet. Hans Senne (Järva-Jaani khk Metstaguse vd). Mihkel Taller (Peetri khk Vodja vd). Jüri Kalmus (Kodavere khk Alatskivi vd). Viljahinnad. Pastor August Doll. Lisatud 16.01.2012.

1881. J. K. kiri Simferopolist. Eesti Postimehes augustis 1881 avaldatud lühike kiri. Lisatud 16.01.2012.

1882. Eestlaste elust lõuna pool Wene maal. Eesti Postimehes ilmunud, Berdjanski linnast saadetud kiri Krimmi eestlaste kohta. Krimm: Samrak (Samruk), Tarkan (Tarhan), Kadikoi (Kadõ-Koi) (põhjalikumad kirjeldused). Perekopi kreis. Kertši lähedal elavad eestlased. Krimmi eestlaste olud üldiselt. Samruki ja Tarhani koolid. Taluriistad. Kõrtside keeld, juutide surve kõrtse avada. Krimmi eestlased Suhhumis ja Batumis maad kuulamas. Batumi olud. Lisatud 15.02.2012.

1883. Kirjasaatja −r− kiri Aleksandrikooli ja Kuntaugani teemadel. Eesti Postimehes ilmunud avaliku elu tegelase −r− kiri seoses poleemikaga, mis käsitles J. Köleri ja Krimmi eestlaste plaani laenata raha Krimmis Kuntaugani mõisa ostmiseks Eesti Aleksandrikooli jaoks kogutud rahast. Õigustused Jakob Hurda tegevusele selle laenu keelamisel. Aleksandrikool. Jakob Hurt. Krimm: Kuntaugan. Lisatud 21.01.2013.

1883. A. F. Raudkepp. Krimmist. Eesti Postimehes ilmunud Krimmi Tarhani kooliõpetaja Raudkeppi kiri Krimmis Kuntaugani mõisa ostmisega seotud poleemika kohta. Krimm: Kuntaugan (Kuntokaana), Tarhan. Jakob Hurt. Johann Köler. Tarhani mõisa ostmine. Kuntaugani ostmine. Vastuargumendid varem ilmunud kirjadele. Lisatud 21.01.2013.

1884. Ajalehes Valgus ilmunud lühike teade, et Krimmi ajalehes Севастопольский листок (osade allikate järgi tollal veel nimetusega Севастопольский справочный листок) on avaldatud kirjutis Krimmi eesti asunduste kohta, pikemalt olla käsitlemist leidnud Kuntaugani mõisa ostmise lugu. Lisatud 15.02.2012.

1884. Teadused Krimmi poolsaarest. Ajalehes Valgus 1884 avaldatud ülevaated Krimmist, peamiselt eestlaste ostetud Kuntaugani ja Tarhani mõisatest. Krimm: Kuntaugan ja Tarhan. Kuntaugani paiknemine, suurus ja olud, loodus (põhjalik kirjeldus). Tarhani ajalugu, paiknemine, suurus ja olud, loodus (põhjalik kirjeldus). G. M. (Gustav Malts). Lisaks mainitud: Samruk, Dschurtschi (Džurtši), Urke (Kijat-Orka?), Karaktschura (Sõrt-Karaktšora) ja Kontschisawa (Kontši-Šavva). Kertši-lähedased eestlaste asupaigad. Lisatud 15.02.2012.

1885. Ajalehes Valgus ilmunud kaks W. kirja Musta mere rannikult (võimalik, et Novorossiiskist või Kertšist). Krimm: Kertš. Kertši-lähedane kaluriküla, kus elab u. 70 eestlast (pole selge, mis külaga on tegu). Kertši eestlaste kultuuriline seis. Kaukaasia Musta mere rannik: Novorossiisk. Novorossiiski eestlased. Tsemendivabrik. Tsemendivabriku direktor Dr. Liiwen (Liiven). Alkoholitarvitamine tsemendivabriku eesti tööliste seas. Kaukaasia meretranspordiolud. Kalasaagid. Ilmad. Abhaasia. Eesti asundused Suhhumi piirkonnas: Eesti küla (Estonia) ja Linda. Hoiatused Suhhumi kliima ja olude eest. Malaaria. Täiendatud 11.02.2012.

1885. Krimmist. Ristirahva Pühapäevalehes ja Eesti Postimehes ilmunud kirjasaatja —a— teade, et eestlaste Kuntaugani mõista ostutehing on täiesti nurjunud ja ostjad suurtes võlgades. Krimm: Kuntaugan. Johann Köler. Lisatud 06.05.2012.

1887. Krimmist. Seda ja teist. Ristirahva Pühapäevalehes ilmunud —kp.— kirjutis. Krimm: Samruk. Kuntaugan. Ilmad: soe sügis. Kauplemise edenemine. Riidekaubandus. Samruki küla 25 aasta juubel. Kuntaugani ostjate pankrot ja oksjon. Kahju hinnanguline suurus (80−100 tuhat rubla). Lisatud 06.05.2012.

1887. Krimmist. Kuntaugani afäär. Ristirahva Pühapäevalehes ilmunud —kp.— põhjalikum kirjeldus nn. Kuntaugani afääri kohta: kuidas professor J. Köler asus Krimmi eesti talupoegadega Krimmis Kuntaugani mõisa ostma, hiljem aga oma lubadused täitmata jättis ja kümneid eesti perekondi, sealhulgas Tarhani mõisa omanikud õnnetusse saatis. Krimm. Kuntaugan. Tarhan. Peeter Kähr Järva-Jaani khk‑st. Johann Köler. Peeter Köler. Märt Mitt. Tõnisson. Lindemann. Mägar. Täiendatud 05.05.2012.

1887. Kuntaugan. Ajalehtedes Valgus ja Sakala 1887 ilmunud K. vastus varem Ristirahva Pühapäevalehes ilmunud —kp.— kirjutisele Kuntaugani ostmise kohta. Sisu põhjal võib oletada, et selle kirjutise autoriks võis olla Peeter Köler. Krimm: Kuntaugan. Tarhan. Peeter Kähr. Johann Köler. Johann Köleri vennapoeg Peeter Köler. J. J. E. Tõnisson. Kuntaugani ostmine: vastuväited eelmisele kirjutisele. Peeter Kölerit olla petetud ja Johann Kölerit väidetavalt samuti eksitatud. Ühiselt ostetud maaosa olla kirjutatud Peeter Köleri nimele, hiljem aga tahetud Johann Kölerit selle eest vastutama panna. Lisatud 05.05.2012.

1892. Krimmist (Kuntaugani eestlaste väljarändamine Salme külla ja tagasi). Ajalehes Sakala ilmunud teade Krimmi eestlaste väljarändamise kohta Taga-Kaukaasiasse. Krimm: Kuntaugan. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Salme. Ebaõnnestunud Kuntaugani mõisatehingus osalenud eestlaste väljarändamine Kaukaasiasse ja tagasitulek Krimmi. Taga-Kaukaasia rasked olud, malaaria. Lisatud 15.03.2012.

1898. Ch. Lamanowsky. Kiri Kertshi poolt. Ristirahva Pühapäevalehes ilmunud kiri Krimmist Kertšist. Kertši eestlaste arv (85 ehk kümmekond peret). Vaimulikud olud Kertšis (luteri kiriku ja palvemaja puudumine). Kertši sakslased. Feodossija pastor. Neusatzi abiõpetaja A. Hanson. Kertši kindluses teenivad eesti soldatid: joomine, ropendamine, ebaviisakus. Rauavabrik. Feodossija–Kertši raudtee plaanitav valmimine. Heeringasaak. Lisatud 06.05.2012.

1914. J. Pihlakas. Kodumaale. Krimmi ja Kaukasia asunduste juubelipidude järelkajana. Perekonna­lehes ilmunud asuniku Johan Pihlaka (1861–1915) kiri kodumaale. Mõtisklus väljarännanud asunike ja kodueestlaste teemal. Sama kirjutis pisut muudetud kujul ilmus 1915. aastal ajalehes Uusleht. Aitäh bibliograafilise abi eest Merike Kiipusele ja Helje Laasile kirjandusmuuseumist. Lisatud 28.04.2013.

1915. Jaltas. Peterburi ajalehes Pealinna Teataja ilmunud kirjasaatja —ms— lühike ülevaade Jalta eesti kogukonnast. Krimm: Jalta. Jalta eestlaste arv, ametid ja elualad. Seltsitegevuse puudumine, ajalehtede lugemine. Eestikeelsed jutlused Jalta kirikus. Venestumine. Lisatud 14.05.2012.

1915. Sewastopolist. Peterburi ajalehes Pealinna Teataja ilmunud lühike ülevaade Sevastopoli eesti kogukonnast. Krimm: Sevastopol. Eestlaste arv Sevastopolis ja selle lähiümbruses. Kontaktid teiste asundustega. Eesti ajalehtede lugejate arv. Haridusolud, eesti keelest võõrdumine. Naishambaarst W. Schw… Lisatud 14.05.2012.

1915. Simferopoli eestlased. Peterburi ajalehes Pealinna Teataja ilmunud kirjasaatja —ms— Simferopoli eesti kogukonnast. Krimm: Simferopol. Simferopoli eestlaste ja eesti peremeeste arv. Eesti tänav Simferopolis. Venestumine. Simferopoli eesti laulukoor; raamatukogu (asutatud 1900). Pinnapealne seltskonnaelu. Vaenulikkus seltside jm. mittekiriklike ühenduste suhtes. Lisatud 14.05.2012.

1915. Joh. Pihlakas. Kodumaale. Narva ajalehes Uusleht ilmunud teeneka asuniku Johan Pihlaka mõtisklus väljarännanud eestlaste ja asunike teemal. Ilmus kuu aega enne Pihlakase surma. Sama kirjutis pisut teistsugusel kujul oli varem ilmunud ajalehes Perekonnaleht 1914. aastal. Aitäh bibliograafilise abi eest Merike Kiipusele ja Helje Laasile kirjandusmuuseumist. Lisatud 28.04.2013.

1916. Joh. Pihlakas †. Postimehes ja Päevalehes ilmunud järelehüüded Simbirski, Samara, Taga-Kaukaasia ja Krimmi asunikule Johan Pihlakale (1861–1915). Pihlaka elu ja tegevus. Täiendatud 16.02.2014.

1917. Asundus[te] häälekandja asjus. Peterburi ajalehes Eesti avaldatud kirjutis asunduste häälekandja asutamise kohta. Krimmi eesti asunduste esindajate koosolek (1917). Krimmi Eesti Asunduste Büroo. Lisatud 12.01.2013.

1953. Anton Jürgenstein. Laulupeol Krimmis ja Suhumis. Rootsi eestlaste ajalehes Stockholms-Tidningen Eestlastele 1953 ilmunud katkend ajakirjanik Anton Jürgenstein’i mälestusteraamatu osast, mis käsitleb Jürgensteini reisi Krimmi ja Suhhumisse laulupeole kevadel 1914. Krimm: Sõrt-Karaktšora. Krimmi eestlaste laulupidu. Kontši-Šavva. Tatarlased. Karaiimid. Tšufud-Kalee. Simferopol. Sevastopol. Jalta. Taga-Kaukaasia: Suhhumi. Ülem-Linda. Alam-Linda. Georg Eduard Luiga. Juhan Simm. Krimmi eestlane Eerikson. Kontši-Šavva kooliõpetaja August Lukas (Luukas). Eesti rahvustunne Kaukaasias. Eestlane Hiio. Jakob Mihkelson (Michelson). Eestlaste laulupidu Suhhumis. Üldmulje Kaukaasiast. Lisatud 09.07.2012.

1960−1961. Rudolf Renning. Väljarändamine Suhhuumi. Eesti keskus Abhaasias. Stockholmi Eesti Päevalehes 1960–1961 ilmunud katkendid Rudolf Renningi Krimmi ja Taga-Kaukaasia mälestustest. Krimm: Simferopol, Samruki. Kuntaugan (Kuntugan). Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Suhhumi, Estonia, Linda (Lindau), Ülem-Linda, Alam-Linda, Gnadenberg. Toomas Laaman. Hindrek Laaman. Priidik Renning. Friedrich Renning. Tallinna Jaani koguduse õpetaja Grohmann. Hilisem linnanõunik Kaarel Mänd (Mend). Konstantin Päts. Kaarel Schwarzbach (Karl Schwarzbach). Krimmi hambaarst Wilhelmine Schwarzbach. Johann Köler. Miina Reining (Miina Renning). Joosep Rezold („gümnaasiumi­õpetaja Tiflisest”). Väljarändamine Krimmi. Kuntaugani mõisa ostmine ja Kaarel Schwarzbachi tegevus Köleri kaastöötajana. Eestlaste elu Samrukis: majanduslik järg, põllupidamine, kool. Renningite rändamine Abhaasiasse. Abhaaslaste mäss 1878 (teistsuguse asjaolude kirjeldusega kui Johan Pihlakal 1906): abhaase olevat ässitanud mässama mitte megrelid, vaid türgi emissarid. Suhhumi piirkonna asustamine muude rahvastega. Samara eestlaste tulek Abhaasiasse 1882. Sakslaste Gnadenbergi asunduse loomine. Linda asunduse ametlik nimetamine Lindau’ks, sest „Linda” oli kohalik koeranimi. Linda asunduse maaolud ja kruntide kujunemine. Elu Linda asunduses. Karjapidamine. Maade võõrandamine venelastele. Lisatud 25.05.2012.

1961. Krimmi eesti asunduste saatus bolshevike all. Ameerika eestlaste ajakirjas Meie Tee 5‑6/1961 ilmunud kirjutis Krimmi eesti asundustest nõukogude võimu aegadel. Autoriks on märgitud pseudonüüm „Venemaa eestlane”. DjVu. Krimm: Samruk, Utškuju-Tarhan, Džurtši, Sõrt-Karaktšora, Kontši-Šavva (Krasnodarka), Kijat-Orka. Kooliõpetaja A. Tuisk. Pastor Ferdinand Hörschelmann. Lisatud 11.01.2013.

VOLGA-ÄÄRSED KUBERMANGUD (SAMARA, SARATOV, SIMBIRSK)

1869. Mihkel T. kiri Samara kubermangust. Eesti Postimehes avaldatud kiri Samara kubermangust, autor arvatavasti Mihkel Tember. Vt. ülalpool.

1880. Eestlaste palwe Samaara kubermangust. Ristirahva Pühapäevalehes ilmunud kaks kirja Samara lõunapoolsetest eesti asundustest. Samara kubermang: Novouzenski maakond (praeguses Saratovi oblastis): Baltika küla (Paltinska, Baltiska). Näljahäda. Abipalve. Tänu Eestist tulnud abi eest. Hans Piisang (Pisang). Mihkel Karu (Karro; Mihkli kihelkonnast). Mihkel Jurman. Aadu Kallas (Nigula khk). Jaakob Pernik (Iisaku khk). Ado Masing (Aadu Maasing; Märjamaa khk). Mihkel Kivistik (Pärnu-Jaagupi khk). Samara pastor Meier. Schöndorfi pastor Nikolai Reinhold Spreckelsen. Lisatud 03.06.2012.

1880. Gustav Soonsein. Samaara Eestlased ja selle kirjutise järelkajad eesti ajakirjanduses. Eesti Postimehes ilmunud ülevaade Samara eestlastest, selle ülevaate järelkajad eesti ajakirjanduses ning Soonseini kõne Põhja-Samara eestlaste laulupeol (täielik tekst). Põhja-Samara Baltika kooliõpetaja Gustav Soonsein. Carl Robert Jakobson. Harry Jannsen. Samara kubermangu eestlaste kaks elupiirkonda, nendevaheline suur kaugus. Lõuna-Samara eestlaste näljahäda. Samara kubermang: Samara kreis (praegune Samara oblasti Koški rajoon): Lohuküla (Srednaja), Bõkovka (Bikofka), Šabalovka (Schabalovka), Sjolkina, Kivijärve; Lifljandka (Lifländka), Baltika, Estonka. Asukoht, teeolud, ajalugu, maaolud, külad. Tšesnokovka jõgi. Vene külad. Vald ja ametnikud, nende palgad. Mennoniidid ja nende elu-olu. Rahvuste võrdlus. Mennoniitide eeskujulik põllumajandus ja koolid. Eestlaste probleemid sõnapidamisega: „vene viis”. Kooliõpetaja ebamugavad olud. Baltika kooli sulgemise oht. Kooliolud. Eestlaste ja venelaste vahelised vastuseisud, eestlaste nimetamine „tšuhhoonetsiteks”. Eestlaste „härralik” elu Samaramaal. Eestlaste ja sakslaste sõbralik vahekord. Kriitika ajalehe Sakala aadressil. Sakala viide näljahädale Samaras. Sakala vastulöök Soonseinile. Soonseini taust. Kägu või kuju? Eksitav trükiviga Eesti Postimehes, millest C. R. Jakobson kinni hakkas. Jakobsoni pilked Soonseini ja Jannseni saksa-lembuse aadressil (ent Jakobsoni enda sõnavõtt tundub üpris vene-lembene). Harry Jannseni omakordne vastus Jakobsonile ja selgitus trükivea kohta. Põhja-Samara eestlaste laulupidu; Soonseini laulupeokõne tekst. Lisatud 03.06.2012.

1880. Samaarast, kaks kirja. Ristirahva Pühapäevalehes ilmunud sõnumid Samara kubermangu põhjapoolsetest eesti asundustest. Samara kubermang: Samara kreis (praegune Samara oblasti Koški rajoon): Baltika, Estonka, Bõkovka, Šabalovka (Sabali), Lohuküla (Sredna Bikowka). Eestlaste laulupidu Baltika külas. Peeter Pint. Joosep Pint. Tulekahju Pinti majas, arvatav süütamine. Kuritahtlikud ähvardused seoses Joosep Pint’i laulatusega. Joosep Pint’i ja tema pruudi L. M. laulatus. Lisatud 03.06.2012.

1881. M. T. kirjad Samara kubermangust. Eesti Postimehes avaldatud M. T. (oletan, et kõik kirjad on kirjutanud Mihkel Tember) teated Samara lõunapoolsetest asundustest. Samara kubermang: Novouzenski maakond (praeguses Saratovi oblastis): Lifljandka küla. — Mitte segi ajada põhjapoolsete Samara eesti asundustega, kus olid samanimelised külad! — Eestlaste asumine Lifljandkasse. Saratovi raudtee valmimine (1870). Näljahäda. Maa hinnad. Näljahäda lõpp ja rikkalik lõikus (juuli 1881). Viljasaak ja -hind. Ilmad. Lapse õnnetu surm. Täiendatud 14.06.2012.

1881−1884. Samara eestlaste väljarändamine Abhaasiasse Suhhumi piirkonda. Eesti ajalehtedes aastatel 1881−1884 ilmunud kajastused ja sõnumid seoses esimeste eesti asunike saabumisega Musta mere äärde Abhaasiasse Samara põhjapoolsetest asundustest. Sellega seoses vallandunud poleemika, milles kesksel kohal olid Joosep Rezold (Thbilisi), Gustav Soonsein (eesti koolmeister Samaras) ja Jaan Kilk (üks esimesi Samarast Suhhumi piirkonda siirdunud eestlasi), samuti Eesti Postimehe tollane toimetaja Karl August Hermann ja Samara eestlane Peeter Kolju. Õpetlik lugemine ka tänapäeval. Samara kubermangu eestlased. Taga-Kaukaasia: Abhaasia. Joosep Rezold. Samara eestlaste väljarändamine Suhhumi piirkonda. Samara eestlased Peeter Piir ja Jaan Kilk (Taga-Kaukaasiasse asunduste rajamise maakuulajad). Eesti asundusele koha otsimine Batumis, Karsi piirkonnas (Türgi) ja Suhhumis. Linda asunduste koha (Abžakva) väljavalimine Abhaasias Suhhumi lähedal. Rezoldi teated ja nõuanded eestlastele seoses Suhhumi piirkonda väljarändamisega. Võimude luba Abžakva piirkonda asumiseks. Soonseini kriitika Rezoldi ja Kilgi aadressil. Samara Estonka küla eestlaste pidu Aleksandrikooli asutamise auks: J. Pint. Jaan Kilgi vastus Soonseini kriitikale. Soonseini hüsteerilisevõitu sõnavõtud. J. Kilgi üksikasjalik kiri Samara väljarändajate Suhhumi-teekonna ja (juunis 1882) Estonia küla asutamise kohta. Samara eestlaste kirjad, milles kummutatakse Soonseini väiteid. Rezoldi külaskäik Suhhumisse juunis 1882. Soonseini kõikvõimalikud süüdistused kõigi aadressil ja viide, et Suhhumisse rännanutest osa läks elama 40 km kaugusele Suhhumist. Peeter Pint. Peeter Kolju üksikasjalik kirjeldus teekonna kohta Samarast Suhhumisse. Peeter Kolju otsus mitte Abhaasiasse jääda, vaid hoopis Eestit külastada ja seejärel Samarasse tagasi pöörduda. Mitmete eestlaste tagasipöördumine Suhhumist Samarasse. Samara eestlase kiri Suhhumi rännanute käekäigu kohta. Rezoldi külaskäik Suhhumisse juunis 1883. Väljarändamine Eestist Taga-Kaukaasiasse. Samarast Suhhumisse väljarännanu kirjeldus viletsate olude kohta ja palve saata raamatuid. Teised (Samara eestlasi mitte käsitlevad) Rezoldi kirjad samast perioodist on digiteeritud eraldi failides. Viiendat korda täiendatud 07.11.2016. Vt. ka Gustav Soonsein. Samara Eestlased (Eesti Postimees, 1880) ja Peeter Piiri, Hendrik Holbergi ja Matkaja mälestusi (Pärnu Postimees, 1929).

1882. Samaarast ja Simbirskist. Ristirahva Pühapäevalehes ilmunud sõnum Samarast ja palvekiri Simbirski kubermangu eestlastelt: sooviti luteri kiriku abikassast raha koolimaja ehitamiseks. Koolilaste arv, koolmeistri (Johan Pihlakas) elutingimused. Eesti külad Simbirski kubermangus: Smorodino (Smorodina), Ogibnaja (Gibna), (Grosski), Lapšanka (Lapsanku) ja Motini (Mutina). Simbirski eestlaste rendilepingud kroonumaa kohta. Allakirjutanutest mainitud: Peeter Vinni, Kaarel Parve, Johan Pihlakas. Stiili järgi otsustades võib oletada, et kirja on koostanud Johan Pihlakas, kes oli asunud 1881 Smorodino külas tööle kooliõpetajana. Lisatud 28.04.2013.

1882−1887. Johan Pihlaka kirjad Simbirskist ja Samarast ajalehtedes Eesti Postimees, Sakala ja Kündja. (Johan Pihlakas oli 1881–1885 Simbirski kubermangus eestlaste kooliõpetaja, töötas ka rätsepana.) Simbirski kubermang: eestlaste asundused Smorodino (Smorodina), Motini (Mutina; arvatavasti Podkurovka vallas), Lapšanka (Lapschaku, Lapschanki), Ogibnaja (Gibnoi). Simbirski kubermangu eestlased, nende päritolu (enamasti Lääne-Virumaalt, tulnud 1870–1872) ja elukorraldus. Maaolud. Eestlaste arv Simbirski kubermangus: 400 luterlast ja lisaks neile 70−80 „reitslast”. Simbirski kubermangu eestlaste lugu. Esimesed tulijad. Osade eestlaste siirdumine edasi Põhja-Kaukaasiasse. Simbirski kubermangu jäänud eestlaste asumine Tušna (Tushninski) valda Sengilei maakonnas. Esimene koolmeister ja tema lahtilaskmine. Haridusolud, ajalehtede tellimine, laulukoori asutamine, seltsielu. Palvemaja. Eestlaste koolimaja valmimine. Vallavanem Peeter Vinni (Winni) ja tema lahkhelid koolmeistriga (Johan Pihlakas). Kristian Reits (Reiz) Keila kihelkonnast ja tema usulahk Simbirski kubermangu Karsuni maakonnas (oletan, et praeguses Barõši rajoonis Vitelevka külas või selle läheduses), nende kombed. Reitsi usulahu lahknemine kaheks. Kaarel Zederbaum. Ilmad ja viljasaak. Viljakasvatus, aedviljakasvatus, põllutööd. Eestlaste majapidamise põhjalikum kirjeldus. Malaaria. Sarlakid. Hundid. 70 eestlase väljarändamine Simbirski u. 1880, neist mitmete tagasipöördumine Eestisse. Nõuanded ja hoiatused seoses väljarändamisega. Andres Albert’i 4‑aastase lapse õnnetu surm. Kooliõpetaja Johan Pihlaka ametist lahkumine 23. jaanuaril 1885. Narvast tulnud noormehe T. S.‑i usuvastane tegevus. Jüri Supp Jõhvi khk Kohtla vallast, tema naise ja laste mõrvamine Jõelähtme khk Saha vallast tema majja üürile tulnud vendade Jaan ja Jüri V. poolt raha pärast. Eestlaste mõisaostuplaanid. Mullovka (Mulowki) mõis. Plaanide ebaõnnestumine. Lõpuks väikese Wõischilki (?) mõisa ostmine 1885 ja hiljem selle mõisa pankrot 1886. Kuvšinovka (Kuwsinowki) mõisa ostmine eestlaste poolt, mõisa hea edenemine. Svetloje Ozero mõisa ostmine eestlaste poolt 1886. Simbirski linn ja sealsed rahvad: tatarlased, venelased, sakslased. Vene külad ja sealse eluolu põhjalikum kirjeldus. Rahvustevahelised hõõrumised. Tatarlaste kombed ja viisid. Mordvalased. Põhja-Samara eestlased (u. 400 inimest). Eestlased Samara linnas ja selle ümbruses. Teised Samara linna rahvad. Väljarändajate viletsus. Uued eesti väljarändajate maakuulajad Samara linnas, sh. maakuulaja Hans Krani (Krahn? Kranich?) Kadrina khk-st. Põhja-Samara eestlaste koolmeistrid Soonsein ja Hallik, raamatukogud, laulukoorid, pasunakoorid ja karskusselts. Põhja-Samara Tšesnokovka eestlaste pidu (25 aastat väljarändamisest). Põhja-Samara Bõkovka (Bikowka) küla eestlase K. Suits’u vigastus. Lisatud 28.04.2013.

1885. J. Ustal. Simbirskist. Eesti Postimehes ilmunud kiri Simbirski kubermangust. Simbirski kubermangu eestlaste kooliõpetaja Johan Pihlakas ja tema töö: leeriõpetus, raamatukogu asutamine, ajalehetede tutvustamine. Pihlaka lahkumine 23. jaanuaril 1885 ja hüvastijätt rahvaga. Pihlaka tööleasumine Simbirski linna. Lisatud 28.04.2013.

1885. I. P. Samarast. Eesti Postimehes ilmunud kiri Põhja-Samarast Bõkovka (Pikowka) asundusest. Põhja-Samara eestlaste koolmeistrid Hallik ja Soonsein. Lastepüha tähistamine. Ilmad. Viljasaak. Eestlaste põllutöö edenemine, masinate ostmine. Johan Pihlakas ja tema kõned Põhja-Samaras. Lisatud 28.04.2013.

1886. Johan Pihlakas. Kirjad Wenemaalt. Sakalas järjeloona ilmunud endise Simbirski eestlaste kooliõpetaja Johan Pihlaka (1861–1915) pikem kirjutis. Uute eestlaste sisserändamine Simbirski kubermangu ja nende arv 1886. aastal (u. 600). Pankrotti läinud eestlaste Wõischilki mõisa endiste omanike käekäik. Eestlaste Kuvšinovka (Kuwsiinowki) mõisa omanike hea käekäik. Simbirski kubermang: esimesed eestlaste asundused Smorodino (Smorodina, Sõstra), Ogibnaja (Gibnoi), (Grotsina), Lapšanka (Lapshanki), Motini (Mutina) (arvatavasti Podkurovka vallas). Simbirski eestlaste päritolu: Viru maakonnast, enim Jõhvist ja Lüganuselt. Esimesed eesti väljarändajad Simbirski kubermangus 1869 Volostnikovka (Wolostnoikowki), (Teringu) ja Tetjuša (Tetjusa) mõisates. Mõisavalitseja Treufeldt. Kooliõpetaja Gildemann. Eestlaste keeldumine võla tagasimaksmisest ja nende vara kohtuga äravõtmine. Suurema hulga eestlaste rändamine Põhja-Kaukaasiasse (oletan, et Livooniasse). Tušna (Tushku) vald. Simbirski pastor. Simbirski asunduste esimene kooliõpetaja Paulus Thal. Esimese palvemaja ehitamine Smorodinosse. Kristian Reits ja tema usulahu tegevus ja tõekspidamised. Kaarel Zederbaum Väike-Maarjast. Johan Pihlaka siirdumine Simbirski kubermangu ja seal kooliõpetajaks asumine. Smorodino asunduse haridusolud algusaastatel; esimese koolimaja ehitamine Smorodinosse. Eestlaste soovimatus kooliõpetajale palka maksta. Simbirski eestlaste keel. Põhja-Samara: Kivijärve (Prawo-Tshesnakowi), Šabalovka (Shabalowa) ja Bõkovka (Bikowka), Lehma küla ja Vasika küla; Tšenakovi (Tshesnakowi) „kihelkond”: Estonia (Estonka), Baltika ja Lifljandka (Lihwlantka, Lihwlandka). Lõuna-Samara: Lifljandka. Johan Pihlaka reis Simbirskist Samara kubermangu. Sengilei (Sengelei) ja Stavropol (Stawropol) Simbirski kubermangus. Samara linn, sealne kaubandus, linnapilt. Rahvad: venelased, tatarlased, sakslased, eestlased. Eestlaste elukord Samara linnas ja selle ümbruses. Pastor Meyer. Bõkovka eesti kirik ja koolimaja. Koolmeistrid Pärtel Hallik ja Gustav Soonsein; Soonseini isikuomadused. Eestlaste väljarändamine Lõuna-Samarasse 1855. Lõuna-Samara probleemid rohutirtsudega. Põhja-Samara eesti asunduste põllupidamise viisid. Kütmine. Loomapidamine. Selgitused Samara ikalduste kohta. Põhja-Samara eestlaste päritolu: peamiselt Võnnust ja Sangastest. Põhja-Samara eestlaste haridusolud, ajalehtede lugemine. Samara eestlaste keel ja murded; rahvariided. Lisatud 28.04.2013.

1886. K. K. Simbirski kubermangust. Ristirahva Pühapäevalehes ilmunud kiri Simbirski kubermangust. Kristian Reits (Mart Ernsuk, Kristjan Kreitsel, M. E.) ja tema tegevus usulahu juhina. Kaarel Zederbaum (Kaarel S.) ja tema tegevus teise usulahu juhina. Lisatud 13.05.2013.

1887. Põhja-Samara eestlaste juubelipeost. Ajalehes Sakala ilmunud Johan Pihlaka sõnum Põhja-Samara eestlaste juubelipeost. Peo kirjeldus ja mõned leebelt kriitilised märkused. Vastuseks õiendus Põhja-Samarast ajalehes Tallinna Sõber. Isiklik torge Johan Pihlaka eluloo kohta. Peeter Kolju. Solvunud pikk nurin Pihlaka aadressil. Vastusele on küll alla kirjutanud Kristjan Kuusik, Kaarel Kirschbaum, Juhan Lukassin, Peeter Mägi ja Jaan Vernik, aga selle vastuse ülereageeriv või isegi hüsteeriline toon näib üsna suure tõenäosusega viitavat Samara tollase koolmeistri Gustav Soonseini stiilile. Pihlaka lühike vastus ajalehes Sakala. Lisatud 28.04.2013.

1887−1888. Johan Pihlakas. Kirjad Wenemaalt. Sakalas järjeloona ilmunud Johan Pihlaka (1861–1915) ülevaated Abhaasiast ja (tagasivaateliselt) Simbirski kubermangust. Soovitused ja hoiatused väljarändajatele. Kahe perekonna (K. Mägi ja G. Schiffer) väljarändamine Narvast Simbirski kubermangu ja nende edasine elukäik. Simbirski kubermang: Svetloje Osero mõisaasundus (Selge järwe, Selgejärwe), Smorodino (Sõstra), Ogibnaja (Gibnoi), Lapšanka (Lapshanki), Kuvšinovka (Kuwshinowski) mõisaasundus. Svetloje Osero majanduslik edenemine ja viletsad kultuuriolud. Kuvšinovka eestlaste võlg ja tõenäoline pankrot. Reis Simbirskist Suhhumi. Volga laevaseltsid, sõiduhinnad. Volga-äärsed linnad Sõzran (Sõstra), Hvalõnski (Hwalõinski), Balakovo (Balakow), Volsk (Wolsk), Marx (Baronsk), Saratov (Saratow): linnapilt, saratovi sakslased, sh. mennoniidid; Lõuna-Samara Novouzenski maakonna eestlased; Volgograd (Zarizina): linnapilt. Sõit rongiga Volgogradist Kalatši Doni ääres (Kalaz). Kalatši vaksal, linnapilt, olud. Laevasõit Doni jõel. Vene kasakate elu-olu ja kombed. Rostov Doni ääres (Rostow): linnapilt, inimesed, rahvad. Novotšerkassk (Nowo-Tsherkask), Azov (Asow), Taganrog (Taganrok), Jeisk (Eisk), Mariupol, Berdjansk. Kertš (Kertsh): linnapilt, rahvad. Laevareis Kertšist Suhhumi. Novorossiisk (Noworossiisk): tsemendivabrik, eestlased, parun Lieven (Liewen) Kunda mõisast. Naftapuurimine ja -töötlemine, naftajuhe. Kaukaasia ranniku loodus. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Suhhumi. Suhhumi lähiajalugu, linnapilt. Eestlaste orkester. Suhhumi ja ümbruskonna rahvad. Ajalehes Olevik ilmunud kirjutis „Matka Suhhumisse” ja selle kriitika. Selle peale avaldas „Matka Suhhumisse” autor omakorda õienduse ajalehes Olevik, millele Johan Pihlakas vastas. Eesti keel Suhhumis. Kaukaasia rahvaste majad. Tee Estonia külasse. Loodus ja puuliigid. Samara eestlaste tulek Abhaasiasse. Eestlaste maakuulajad. Jaan Kilk (J.). Peeter Piir. Joosep Rezold (Rezoldt). Algse asundusekoha väljavalimine (1881) ja nimetamine „Lindaks” (Abžakva). 40 perekonna saabumine Samarast (1882) ja asumine Lindaks nimetatud koha peale. Malaaria. Suurema osa eestlaste lahkumine Gudauta (Kutauti) linna lähedale. Estonia küla asutamine ülejäänud eestlaste poolt. Abhaasia: Linda asundused: Ülem-Linda (Linda), Akapa (Kappa), Alam-Linda (Gummi) ja Neudorf. „Gummi jaoskond” kui eestlaste ja sakslaste asunduste üldnimi. Abhaasia: Gudauta (Kutautti) eestlased. Veel eestlasi rannikualal Suhhumist Novorossiiskini. Estoniasse maad saanud eestlaste algne arv (110 peret, 110 krunti), maaolud. Esimesed asumisaastad; Estonia eestlastele antud rahaline abi ja põldude tegemine. U. 30 krundiomaniku lahkumine Estoniast. Maapidajate eestlaste arv 1888. aastal Estonias (u. 60). Estonia: põlluharimine ja põllukultuurid; eestlaste tuluallikad; pähklid; karjamaade rentimine; viinamarjad ja vein; siidiussikasvatuse ebaõnnestumine; puit ja ehitus; eestlaste varanduslik järg; koolimaja valmimine (1888); omavalitsus; kultuuriolud: ajalehtede tellimine; laulukoor. Noormees K. Suits. Proua K. Suits ja tema 40. sünnipäeva pidu. Külavanem K. Soo. Raamatukogu asutamine. Haiguste harv esinemine peale malaaria; malaaria harvenemine. Kliimaolud ja ilmad. Eestlase maja ja majapidamise kirjeldus. Vladimiri vene küla Estonia naabruses, sealne pidu; venelane Popov ja tema eestlannast naine; venelase majapidamine. Tsebelda (Sipeldi) eestlased (Estoniast u. 20 km kirdes). Lisatud 28.04.2013.

1892. Simbirski kubermangust. Ristirahva Pühapäevalehes ilmunud kirjasaatja —ig— kiri Simbirski kubermangust. Dubrovo. Smorodino. Svetloje Osero (S. küla). Karsuni (Korssuni) kreis. Ilmad ja viljakasv. Põllukultuurid: rukis, kaer, nisu, tatar, hirss (prassa), päevalill. Kristian Reits ja tema tegevus usulahu juhina. Kaarel Zederbaum. Smorodinosse uue kooli- ja palvemaja ehitamine. Lisatud 13.05.2013.

1898. Eestlaste elust Simbirskis. Ristirahva Pühapäevalehes ilmunud ülevaade Simbirski kubermangu eesti asundustest. Simbirski kubermang: Svetloje Osero (ostetud maa), Smorodino, Ogibnaja (Ogibnei), Lapšanka (Lapschanka), Lommi (Lomm), Dubrovo (Schirokodolnoi Chutor), Vitelevka (Witelewka), Beklemištševo (Beklemischewo), Tšistoje Polje (Tschistoe Pole). Eestlaste arv Simbirski kubermangus (900). Eestlaste saabumine Simbirski kubermangu (1872). Kösterkoolmeistrid M. Käärik ja A. Kask. Svetloje Osero külavanem M. Roos. Svetloje Osero vöörmünder Ed. Rings. Simbirski pastor A. Leyst. Kaupmees Jürgens. Smorodino palvemaja. Plaan ehitada Tšistoje Poljesse palvemaja. Svetloje Osero kooli- ja palvemaja valmimine ja sisseõnnistamine 1898. Lisatud 13.05.2013.

1898. K. T. Samarast. Eesti Postimehes ilmunud lühike kiri Samara kubermangu põhjapoolsetest eesti asundustest. Ilmad. Viljasaak ja hinnad. Samara kubermang: Samara kreis: Lohuküla (Bikofka). Kooliõpetaja Jüri Meomuttel. Abipastor Adalbert Lesta. Lisatud 21.01.2013.

1904. Esimesed Eesti wäljarändajad. Postimehes avaldatud ülevaade esimestest eesti väljarändajatest, kes läksid Samara kubermangu ja asutasid seal Lifljandka küla. Samara kubermang (Saratovi oblast). Novouzenski maakond. Lifljandka. Saratovi kubermang. Peterburi. Võrumaa. Põlva kihelkond, Väimela vald. Sangaste. Keeni. Karula. Vastseliina. F. R. Kreutzwald. Teekond Saratovisse. Saksa asunikud Volgamaal, Samaramaal. Karpenka (Samara kubermangus). Lifljandka asutamine. Eestlaste liikumine Novouzenski maakonnast Samara maakonda. Kulakini huutori ostmine. Lisatud 16.01.2012.

1909. Eesti asunikud Simbirski kubermangus. Peterburi Teatajas autorinime „Asunik” all ilmunud pikem ülevaade Simbirski kubermangu eestlastest. Simbirski kubermang: Smorodino, Svetloje Osero (Swetloje Osero), Tšistoje Polje (Tschistoje Pole), Ogibnaja, Lommi, Lapšanka (Lapschanka), Dubrovo (Dubrowo). Eestlaste ajalugu Simbirski kubermangus; asumine Simbirski kubermangu (Virumaalt ja mujalt). Varasem Simbirski kooliõpetaja Georg Eduard Luiga. Simbirski kaupmees A. Jürgens. Svetloje Osero eestlaste ajalugu ja koolimaja; kartulikasvatus kui peamine tuluallikas ja tärklise tootmine. Svetloje Osero külapilt, majade kirjeldus, eluolu. Svetloje Osero pasunakoor, laulukoor, viiulikoor. Venelastelt üle võetud kombed. Vanadest kommetest kinnihoidmine. Põllumajandussaaduste hinnad. Katsed Simbirski kubermangust välja rännata (sh. Brasiiliasse). Väike Stemassa eesti asundus (arvatavasti hilisem Красная Эстония). Kristian Reits, Kaarel Zederbaum ja nende usulahkude tegevus. Lisatud 13.05.2013.

PETERBURI KUBERMANG

1887. Eestlased Peterburis. Ajalehes Olevik ilmunud kirjutis Peterburi eestlaste elust. Eesti erusoldatid Peterburis. Peterburi Jaani koguduse asutamine. Jeremias Ludwig Hoffmann. Eesti keele olukorrast Peterburis. Eestlaste elu-olu Peterburis. Peterburi eesti Jaani kirikukool. Peterburi Eesti Selts. Lisatud 16.01.2012.

SIBER JA KAUG-IDA

1900. H. P. Siberist, Tomski kubermangust. Ristirahva Pühapäevalehes ilmunud kiri. Eestlaste väljarändamine Krimmist ja Kaukaasiast Siberisse Tomski kubermangu (1896). Maaolud, viletsad ilmaolud. Uute asunike plaan Krimmist tulla (1900). Virumaalt Paasvere vallast pärit Hans J. uppumine Siberis (5. juuni 1900). Lisatud 06.05.2012.

1919. Hans Lohk. Kiri Wladiwostokist. Kindlad teated Eesti asunikkudest Siberis ja nende wahekorrast Siberi walitsusega. Postimehes ilmunud teade Vladivostokist eestlaste olukorra kohta Siberis ja Kaug-Idas. Dr. Hans Lohk (1867–1942). Vladivostoki eesti keskbüroo. Eestlaste soov asutada Siberis eesti polkusid. Vilets side Eestiga. Siberis 150 000 eestlast. Ülesiberilise eesti komitee asutamise läbikukkumine. Hilisem arhitekt Elmar Lohk (Hans Lohki vanem poeg). Vladivostoki Eesti Selts. Lisatud 21.01.2013.

1935. Perekond Pirtside naasmine Siberist. Eesti asunike järglase Aleksander Pirtsi ja tema pere tulek NSV Liidust (Siberist Borovuška külast) tagasi Eestisse: kajastused Eesti lehtedes. Intervjuud. Kirjeldused. Lisatud 16.01.2012.

EESTI ASUNIKUD LÄTIS

1919. Asunikkude lootus. Postimehes ilmunud kirjasaatja Ln. kirjutis eesti asunduste kohta Lätis. Marienburi (Alūksne) eesti asunikud. Läti eesti asunike osalemine Vabadussõjas (sh. Kuperjanovi partisanide hulgas). Esimeste eestlaste asumine Alūksne piirkonda (1868). Lätlaste vaenulikkus eesti keele vastu. Väljaränd Lätti Võru‑, Viljandi‑ ja Pärnumaalt. Ilseni vald (Ilzene). Ala ehk Lejaszema (Lejasciems). Lasberi vald (praegu Mārkalne). Kolberi (Gulbene?). Malupi (Mālupe). Seemeri (Ziemeru). Alsviki (Alsviķu). Kalnamõisa (Kalncempju). Anne (Anna). Vitebski kubermang: Liipno (praegune Läti: Liepna). Eestikeelsed jumalateenistused Marienburis. Pastor Tiedemann (surnud 1918). Õigeusu kooliõpetajad S. Kukk ja prof. Piip. Õigeusu preester Muri. Eesti Nooresoo Kasvatuse Selts (E.N.K.S.) Marienburis (asutatud 1906). Abipalve, et eestlus Lätis säiliks. Lisatud 21.01.2013.

PÕHJASÕJA-AEGSED EESTI VÄLJARÄNDAJAD

1938. P. Voolaine. Poltawa maarahwas. Eestlaste ja soomlaste sundasundus Põhja sõja ajast. Postimehes ilmunud huvitav kirjutis „Poltava maarahvast” — ühtedest kõige esimestest eesti asunikest, kes küüditati Põhjasõja ajal u. 1709 Ukrainasse. Ukraina eestlased. Poltava. Pinsk. Poltava maarahvas. Lutsi maarahvas. Krasna maarahvas. Ivan Julm. Peeter I. Karl XII. Georg Nordberg. H. Ojansuu. Eduard Undenko. Lisatud 16.01.2012.

MUU

1877. F. Kolbe. Jälle tükike wäljarändamisest ja wäljarändajatest. Eesti Postimehes ilmunud Nižni-Novgorodi õpetaja F. Kolbe kiri eesti väljarändajatest. Väljarändamisest üldiselt. Väljarändajad Samara kubermangus. Väljarändamine Simbirski kubermangu. Väljarändajad Jõhvi khk Mäetaguse vallast: Kadri Kütt, Madis Kütt, Mihkel Kütt, Mari Kütt, Miili Kütt. Väljarändajate teekond. Jõhvi luteri personaalraamatust saadud andmed artiklis mainitud perekond Kütti kohta on lisatud dokumendi lõppu. Lisatud 16.01.2012.

1914. Teade selle kohta, kes võtavad vastu Peterburi Teataja tellimusi Krimmis ja Kaukaasias. Krimm: Sõrt-Karaktšora, Kontši-Šavva. Põhja-Kaukaasia: Livoonia (Liwonskoje), Eesti-Haginsk. Taga-Kaukaasia: Salme, Uus-Estonia (Nowo-Estonka), Suhhumi, Estonia, Thbilisi (Tiflisi). Lisatud 27.04.2012.

1917. Muljed Petrogradist läbisõidul. Postimehes ilmunud kirjeldus Peterburist kaks kuud enne oktoobrirevolutsiooni.

1935. Dokument eestlastest Wenemaal. Postimehes avaldatud teade A[nton] Martinson’i panuse kohta Eesti Rahva Muuseumisse. Lisatud 16.01.2012.